Kui te pole enam sama ammu Teatri-ja Muusikamuuseumis käinud nagu mina, siis soovitan soojalt selle käigu ette võtta! Nimelt on ...eeee....paarikümne aastaga see koht tundmatuseni muutunud. Paremuse poole muidugi! Ja lapsed lustisid täiel rinnal, mitu tundi järjest.
"Vanast oli mei peredes palju lapsi, kord küsind üks mandrimes hiidlaselt , et kuule, sul neid väiksid lapsi kohe nii palju et tuba täis üsna. - Näh, näädsa, mes sa teed hädaga. Vaada, neid lapsi pole suurest peast mette kusagilt vetta, tuleb neid omal ikke vehesest peest kasvadama hakata.“
20.2.20
Nädalavahetus Tartus piltides
Tartu reisil käisime veebruari esimesel nädalavahetusel. Kõigepealt osalesime Suzuki ühingu sõbrakuu kontserdil, mis toimus Pauluse kirikus. Oli liigutav, nagu alati ja tore oli näha kaugemaid tuttavaid.
Peale kontserti suundusime ERMi, kus oli giidiga ekskursioon(ike) - lühike, aga huvitav ja tekitas huvi tagasi tulla. Et tegemist oli Tartu rahu 100. aastapäevaga, siis oli toodud hoidlast välja ka rahulepingu originaal ja samuti nägime ära esimese sini-must-valge lipu.
Peale ERMi käisime korraks Tagurpidi majas, mis tekitas pearinglust ja selle tõttu väga tore ei tundunudki.
Ööbisime tuttavate koduõppurite pere juures ning käisime järgmisel päeval koos Mänguasjamuuseumis ja söömas. Tegus nädalavahetus kurnas meid veidi ära, nii et järgmise nädala taastusid lapsed koduselt.
Peale kontserti suundusime ERMi, kus oli giidiga ekskursioon(ike) - lühike, aga huvitav ja tekitas huvi tagasi tulla. Et tegemist oli Tartu rahu 100. aastapäevaga, siis oli toodud hoidlast välja ka rahulepingu originaal ja samuti nägime ära esimese sini-must-valge lipu.
Peale ERMi käisime korraks Tagurpidi majas, mis tekitas pearinglust ja selle tõttu väga tore ei tundunudki.
Ööbisime tuttavate koduõppurite pere juures ning käisime järgmisel päeval koos Mänguasjamuuseumis ja söömas. Tegus nädalavahetus kurnas meid veidi ära, nii et järgmise nädala taastusid lapsed koduselt.
Täitsa kosmos Nõmme Huvikoolis
Nägin netis kuulutust, et tulekul on selline üritus:
Kuna 4.klassi loodusõpetuse teemaks on muuhulgas ka kosmos, siis otsustasime minna. Tegemist oli pikaajalise projekti kokkuvõtva avaliku üritusega, kus tutvustati tehtut ja võimalusi, mis projekti käigus on huvikooli tekitatud. Nimelt projekti rahade eest on avatud kosmose-ja tehnika (nt raadioside) huviringe ning soetatud kaasaegne observatoorium, mis asub huvikooli katusel. Huviringid on lastele tasuta ja toimuvad neljapäeva õhtuti, lapsed on oodatud praegugi kampa lööma.
Päev oli üles ehitatud selliselt, et lapsed jaotati rühmadesse, igale rühmale läks üks huvikooli juhendajatest saatjaks ja käidi mitmetes töötubades. Paraku ei jõudnud kõik lapsed kõiki töötube läbi käia, aga iga rühm osales vähemalt kahes neist. Nägin näiteks siidisallide, maalimise, tantsu, magnetite valmistamise töötube - kõigi teemadeks oli kosmos.
Päeva oli juhtima kutsutus Rakett 69 võtja Karl Vilhelm ja tema leidis lastea kähku ühise keele. Ka toitlustuse pale oli mõeldud ning päeva lõpetuseks näidati teadusteatri trikke ning erinevaid huvikooli esinejaid.
Täiskasvanutele oli paneeldiskussioon, kus arutlesid omavahe huvikooli esindajad ja Tartu Observatooriumi esindajad ning huviringide juhid, kuidas kosmoseharidust paremini lastele võimaldada. Minu jaoks jäi kõlama, et on võimalus Nõmme huvikoolis käia lastega näiteks teleskoobiga tähti vaatamas ja tellida erinevaid kosmoseteemalisi üritusi. Miks ka mitte.
Linnaretked jaanuaris
Jaanuaris juhtus lausa kolm korda nii, et läksime vastavatud Reidi teele jalutama. Uusaastahommikul kõndisime kogu perega läbi Kadrioru Russalka juurde ja sealt mereäärt pidi vanalinna, kuhu pidin tööle minema.
Teisel korral olime koduõppuritega neljakesi ja liikusime Russalka juurest Pirita poole, kuni Kommunismiohvrite memoriaalini. See on väga muljetavaldav koht. "Ta lendab mesipuu poole" on elustunud graniidi ja metallina. Soovitan külastada.
Kolmandat korda kõndisime Piritalt kesklinna mehega kahekesi, trotsides vapralt tuult ja aegakalt üle pea löövaid laineid.
Teisel korral olime koduõppuritega neljakesi ja liikusime Russalka juurest Pirita poole, kuni Kommunismiohvrite memoriaalini. See on väga muljetavaldav koht. "Ta lendab mesipuu poole" on elustunud graniidi ja metallina. Soovitan külastada.
29.1.20
Uuel aastal veidi teisiti
Seega võtsime kasutusse suured valged spiraalköites kaustikud, kuhu hakkasime kõiki õppeaineid järjest lisama. Muidugi tuleb siis kasutada ilumeelt ja kujundada vihik ilusaks ja korrektseks. Olen arvamusel, et selline õppimine on palju efektiivsem, kui töövihikus lünkade täitmine!
2.klassi loodusõpetuses meil ei ole eraldi õpikut/töötamatut - saame kasutada opiq.ee kaudu seda, mis klassijuhataja on valinud oma klassile, aga samal ajal koostada kaustikusse omale ise õpiku/tööraamatu. Mõned näited lehekülgedest 2.klassi lapse vihikust siin:
Ah jaa, tindipliiatsiga ei olnudki varem laps kirjutanud veel, siiani kasutas harilikku. Ja käekiri muutus kohe kirjutusvahendi muutmisel kohmakamaks, seega tulebki rohkem kirjutada ja harjutada. Valisime kustutatava tinteka, et saaks kohe vead ära parandada ise. Aga näiteks selles etteütluses pidi laps ise vead leidma üles ja valis parandamiseks punase :)
Lisaks kasutame õigekirjaharjutusteks sellist töövihikut, kus on kõigi õpitavate teemade kohta harjutused koostatud.
Samasse vihikusse teeme vajadusel ka matemaatika ülesandeid, mis vajavad vihikut, nt tekstülesanded või joonised (viimati kell ja termomeeter).
Samas on matemaatikas meil nüüd ka tööraamat olemas - eelmisel poolaastal jällegi ei kasutanud töövihikut matemaatikas ja loodusõpetuses, eesti keele oma oli kasutuses koos lugemikuga. Valisin selle, kuna saame sama materjali kasutada opiq.ee kaudu ja meil on olemas ka "Iseseisvad tööd", mis kuuluvad samasse õppekomplekti.
Inimeseõpetuse teemasid oleme lahanud siiani ilma igasuguste spetsiaalsete vahenditeta, ikka päris eluga seotult ja nüüd soetasin lisaks ka komplekti esimese kooliastme töölehti mis on kasutatavad nii 2. kui ka veel 4.klassis, sest teemasid korratakse ikka ja jälle üle.
4.klassi jaoks on meil olemas kõigis ainetes õpikud ja töövihikud, aga valget vihikut kasutab laps märkmete ja jooniste tegemiseks.
19.1.20
Esimese poolaasta töö ettenäitamine koolis
Sel korral leppisime kooliga kokku, et käima oma tehtut ettenäitamas kaks korda aastas. Varasemalt tegime seda vähemalt iga õppeveerandi lõpul, aga oli ka õpetajaid, kes soovisid tihedamini kohtuda, või et lapsed teeksid kõik klassi kontrolltööd ja isegi tunnikontrollid ära. Seda korrata ma enam ei soovinud.
Kuidas siis seekord vastamine käis? Koostasin mõlema lapse kohta kokkuvõtte IÕK põhjal, kuhu oleme eesmärkide saavutamisel jõudnud ja millega plaanime teisel poolaastal tegeleda. Tegin seda tabeli kujul, et oleks mugav jälgida. Õppealajuhataja koostas meile väikse kava, mis kell mingi õpetaja jutule saame minna ja püüdsime seda järgida. Aga juttu jätkus alati kauemaks ja lõpus ikkagi pidime kiirustama:). Eks vastamine oli koolipäeva jooksul ses mõtte keeruline, et tundide ajal ja vahel on õpetajatel ikka päris kiire. (Mõistetav, et kui pole koolis üht vastutajat koduõppe eest, siis tulebki paljude inimestega järgemööda asju ajada. Aga saime kõik ühe päevaga tehtud ja see on hea.)
Vanema lapsega (4.klass) soovisid kohtuda inglise keele õpetaja, kunsti-ja käsitööõpetaja ja klassijuhataja, kehalise õpetajale saatsime oma kokkuvõtte tehtust, muusikaõpetajale samuti. Klassijuhatajale näitas seni tehtut matemaatikas, loodusõpetuses ja eesti keeles ning kuna olime saatnud ka loodusõpetuse slaidiesitluse, siis sai ta seda oma klassile ka ette kanda ja jutustada orkaanidest, mida ta oli uurinud. Klass õppis parajasti referaadi koostamist ja esitlemist, nii sai temagi juhised kaasa, kuidas järgmisel poolaastal referaati koostada. Õpetajale meeldis, et lapsel silm säras ja rääkis õhinal, et talle meeldib õppida ja kus ta käinud on ja mida näinud.
Väiksem laps (2.klass) oli ka oma klassiga koos tundides ja kui klassijuhatajal vaba tund tuli, siis vestlesime koos. Laps esitles oma tehtud asju julgesti ja põhjalikult, nii et nägin teda hoopis uue nurga alt. Õpetaja oli väga positiivne ja mainis, et on näha et on palju käidud ja nähtud ja elukogemusi saadud kuhjaga.
Õppimistulemuste osas on ju seis selline, et mina tean vägagi hästi, mida lapsed oskavad või ei oska, hinnet ei ole mulle tagasisideks vaja. Minu poolest võiks kõigis ainetes kasutada kujundavat hindamist. Aga hindeid panemata jätta kool siiski ei saa ja nii arutlesime läbi, mis hinded oleks õiglased panna. Suurema lapse klassijuhataja lasi lapsel end ka ise hinnata ja ütles, et ta on erakordselt hea analüüsivõimega ja näeb ennast väga hästi kõrvalt, nii tugevusi kui nõrkusi.
Kokkuvõttes läks meil vastamine kenasti korda, meiega jäädi rahule. Lapsed ise kohtasid oma vanu sõpru ja kumbki pole oma vanasse kooli minemise vastu. Ettevalmistused vastamiseks ja kokkuvõtted on ikkagi väljakutse (kogu perele) ja ma pidin nii endale kui lastele korduvalt meelde tuletama, et me läheme ette näitama seda, kuhu oleme praegusel hetkel jõudnud, mitte terve õppeaasta tööd. Ja et individuaalõppekavade täitmise viimane tähtaeg on 31. august, milleni on palju aega ja me ei pea kuskile jooksma :).
Kuidas siis seekord vastamine käis? Koostasin mõlema lapse kohta kokkuvõtte IÕK põhjal, kuhu oleme eesmärkide saavutamisel jõudnud ja millega plaanime teisel poolaastal tegeleda. Tegin seda tabeli kujul, et oleks mugav jälgida. Õppealajuhataja koostas meile väikse kava, mis kell mingi õpetaja jutule saame minna ja püüdsime seda järgida. Aga juttu jätkus alati kauemaks ja lõpus ikkagi pidime kiirustama:). Eks vastamine oli koolipäeva jooksul ses mõtte keeruline, et tundide ajal ja vahel on õpetajatel ikka päris kiire. (Mõistetav, et kui pole koolis üht vastutajat koduõppe eest, siis tulebki paljude inimestega järgemööda asju ajada. Aga saime kõik ühe päevaga tehtud ja see on hea.)
Vanema lapsega (4.klass) soovisid kohtuda inglise keele õpetaja, kunsti-ja käsitööõpetaja ja klassijuhataja, kehalise õpetajale saatsime oma kokkuvõtte tehtust, muusikaõpetajale samuti. Klassijuhatajale näitas seni tehtut matemaatikas, loodusõpetuses ja eesti keeles ning kuna olime saatnud ka loodusõpetuse slaidiesitluse, siis sai ta seda oma klassile ka ette kanda ja jutustada orkaanidest, mida ta oli uurinud. Klass õppis parajasti referaadi koostamist ja esitlemist, nii sai temagi juhised kaasa, kuidas järgmisel poolaastal referaati koostada. Õpetajale meeldis, et lapsel silm säras ja rääkis õhinal, et talle meeldib õppida ja kus ta käinud on ja mida näinud.
Väiksem laps (2.klass) oli ka oma klassiga koos tundides ja kui klassijuhatajal vaba tund tuli, siis vestlesime koos. Laps esitles oma tehtud asju julgesti ja põhjalikult, nii et nägin teda hoopis uue nurga alt. Õpetaja oli väga positiivne ja mainis, et on näha et on palju käidud ja nähtud ja elukogemusi saadud kuhjaga.
Õppimistulemuste osas on ju seis selline, et mina tean vägagi hästi, mida lapsed oskavad või ei oska, hinnet ei ole mulle tagasisideks vaja. Minu poolest võiks kõigis ainetes kasutada kujundavat hindamist. Aga hindeid panemata jätta kool siiski ei saa ja nii arutlesime läbi, mis hinded oleks õiglased panna. Suurema lapse klassijuhataja lasi lapsel end ka ise hinnata ja ütles, et ta on erakordselt hea analüüsivõimega ja näeb ennast väga hästi kõrvalt, nii tugevusi kui nõrkusi.
Kokkuvõttes läks meil vastamine kenasti korda, meiega jäädi rahule. Lapsed ise kohtasid oma vanu sõpru ja kumbki pole oma vanasse kooli minemise vastu. Ettevalmistused vastamiseks ja kokkuvõtted on ikkagi väljakutse (kogu perele) ja ma pidin nii endale kui lastele korduvalt meelde tuletama, et me läheme ette näitama seda, kuhu oleme praegusel hetkel jõudnud, mitte terve õppeaasta tööd. Ja et individuaalõppekavade täitmise viimane tähtaeg on 31. august, milleni on palju aega ja me ei pea kuskile jooksma :).
Tellimine:
Postitused (Atom)































































