Mis juhtub, kui omavahel segada pisut jahu ja...

Kui 8 osale jahule lisada 1 osa toiduõli ( või tiba rohkemgi, et saadud siidine "liiv" ei määriks ega käte külge ei hakkaks), segada soovi korral hulka veel tilgake toiduvärvi (ja edevuse pärast miks mitte ka mõnd lõhnaessentsi) saab toreda tubase meisterdamise "liiva". Kui veel appi võtta liivavormid või küpsetuskraami, jätkub tegevust kauaks!

Aga kui 2 osale jahule lisada 1 osa soola, 2 osa vett ja teelusikatäis õli, saab soolataigna. Ka seda saab toiduvärviga toonida. Edasine on juba fantaasiaküsimus. Ja seda lastel jagub!

Kui aga kartulijahule, ehk tärklisele lisada vett ( tärklise ja jahu suhe peaks olema umbes 2:1), saab lihtsalt vastupandamatu lima!

Nb! Kõik need materjalid säilivad kasutuskõlblikuna mitu aega. See liiv on meil paarinädala vanune, teised värskemad. Hoida jahedas ja pealt kaetult.

Mis veel päris kindlasti juhtub,on see et saab igapäevaelu oskusi treenida: tolmuimejaga põrandat puhastada, lapiga lauda pesta ja kui tahta natuke põnevusi jätta targu ka järgmisek päevaks, võib vormid hoida toredaks pesemismänguks!

Charlotte Masoni lähenemisest koduõppes

Mainisin Tallinnas käimise postituses ettekannet Charlotte Masoni pedagoogilisest suunast. Nüüd on Ingrid teinud räägitust ka kirjaliku versiooni, mis isegi laiem ja sisaldab viiteid teistele kirjutistele.

Lugemist väärt!

https://looduskodu.wordpress.com/2015/04/24/koduope-charlotte-masoni-moodi/

Märgid käes

Möödunud esmaspäeval ujumistrennis said suuremad lapsed omandatud oskuste eest märke. Väga tore! Mulle paistab, et taoline äramärkimine tõstis trenniskäimise indu nende meie pere laste hulgas, kes olid hakanud seda kaotama viimasel ajal :).
Seekord aga läksid kolm suuremat last esmakordselt iseseisvalt bussiga trenni. Seda, et aga ka kuuene Dora märkidega koju tuleb, ei osanud ma küll oodata!

Eelmisest trennist tulles teatas ta alles, et proovis ilma kätisteta ujuda. Enne seda oli mingi ühe kätise periood ka. (Sügisel alustas täisvarustuses st kätised, plaat ja makaron ümber ja jaanuaris-veebruaris hoopis puhkas trennist:))

Koduõppurite kevadpäev Tallinnas

Tahtsime minna, aga ei kujutanud ette, kuidas saaks. Kodus on ju lutitatav lambatall ja muud pudulojused ja linnud toita. Pealegi tahtis vanaema ka külla tulla. Siis pakkus küllatulev vanaema ise välja, et mingu meie pealegi Tallinna, tema jääb pisemate lastega koju ja lutitab talle ka. Läksimegi. Reisile kaasa tuli ka minu vend.

Üritusele päris alguseks kahjuks me kohale ei jõudnud, praamigraafik on kord juba selline. Jõudsime tutvumisringiks. Pereisa oli kokku leppinud kohtumise klassivennaga, meie võtsime koduõppuritega saalis istet. Märkasin mitmeid tuttavaid nägusid, aga uusi oli minu jaoks rohkemgi. Oli koduõppe huvilisi ja juba praktiseerivaid inimesi. Vahvalt kirju seltskond igal juhul.

Lõunasöögile järgnes Ingrid Vooglaiu poolt ettekanne Charlotte Masoni lähenemisest koduõppel. Oli huvitav, tekkis soov edasi uurida. Mitmed elemendid tundusid väga sümpaatsed ja oli ka juba kasutud meetodeid. (Mõtlen praegu, et peaks õige kokku koguma ja kirja panema erinevatest koolkondadest nopitud häid ideesid ja neist ülevaate tegema.)
Lapsed suundusid enne ettekannet pillidega teise ruumi ja tagasi saali tuldi salapäraste nägudega. Järgnes pisike kontsert, kus eri peredest viiuldajad esitasid paar lugu, üks tantsupoiss esitas hiljuti auhinnatud soolonumbri ning perekond Blowersi lapsed laulsid ühe laulu. Oligi aeg koduteele asuda.

Tagasiteel tegime kiirpeatuse Blowersite juures ja võtsime peale kasti 5 kanaga (Linnu talu kuulus "parim enne möödas" ehk aasta munenud linnud). Haapsalus tegime toidupoepeatuse, et varuda praamisõiduks kehakinnitust. Kodusaarel peatusime veel Putkastes ja uurisime venna soovil mõisavaremeid. Kojujõudes olime üliväsinud, aga sõiduga igati rahul!

Laps õpib

Riste läks õue õppima ja saatis varsti sellise foto :)

Pühadehõngulised lauamängud nooremale rahvale

Meie viimasel Saaremaareisil käisin Koduekstra poes ja varusin meisterdamiskraami. (Koduekstral on muide ka e-pood olemas, minu suureks üllatuseks!)

Tulin kraamiga koju ja pähe tuli kõiksugu mõtteid, mida pühade eel lastele mängimiseks teha. Nüüd oleme neid mänge  nii kodus kui pühapäevakoolis mänginud.

Munakorvimäng

Pruunist vahtplastist korvidesse koguvad 2 meeskonda/last värvilisi mune (pallikesi). Selleks tuleb täringut veeretada, et teada, millise muna korvi panna saab. Täring on laenatud teisest lauamängust. NB!Täringut on hea veeretada plastkarbi sees, millel on läbipaistev kaas - nii ei kao täring ära ega veere liiga kaugele. (Idee internetist). Kõiki pallikesi on sama palju mängus ja põnevaks läheb, kui mõni värv on ära korjatud, siis tuleb veeretada nii kaua, kuni saab olemasolevate munade värvi täringul. Tulemuseks on 2 korvitäit mune ja kaotajaid pole!

Lilleõiemäng

Need värvilised kettad on lillesüdamikud ja pesulõksud on õielehed. Jooned südamikul näitavad, mitu lõksu tuleb ühele südamikule panna. Saab kokku leppida nii joone peale kui ka vahesse panemise. Mängida saab nii üksi kui meeskonnana, teha ühevärvilisi ja kirjusid lilli, iga kord mõelda uute reeglitega mängu. 3-4 aastastele meeldis vast kõige rohkem.

Kukesaba mäng

Kuked on sabata, suled on läbipaistmatus kotis. 1.variant on pimesi kotist võtta sulgi, otsida oma kukele sobivat värvi. 2. variant on selline, et iga kotist võetud sulg sobib ja kuked tulevad kirjude sabadega. Üht sulge võtta pole lastel üldse lihtne, vajab harjutamist.

Jänesemäng

Jänestele tuleb leida õiget värvi saba ja põsed!

Munamäng

Saab teha nii kirjusid kui ühevärvilisi mune, mängida üksi või paaris väi meeskondadega.

Lõppu panen veel 2 meisterdamisideed, mis internetist leitud ja mille me lastega ära proovisime.

Pesulõksu abil avanev muna, sees tibu:)

Kollastest pallikestest tibud ja valgetest jänesed, kinnituseks hambatikk. Ülilihtne ja pisikestele jõukohane. Silmad olid kleepsuga ja vurrud traadist, nokad vilditükist liimitud.

Kevadine koduõpe

Kevadveerandi alguse kohta tuleb ütelda kõigepealt seda, et kella keeramine pole üks õige asi! Ehkki ma ei saa aru, mis moodi see teoreetiliselt üldse võimalik on, aga äkki on kohe väga raske hommikuti ärgata! Enne olime kell 7 vabatahtlikult üleval, nüüd siis võiks ju juba kell 6 tõusta?, aga ei! Raskustega ajame end kella 9-ks (!) üles hoopis. Kas tuleb see sellest, et pikad valged õhtud täis väljas toimetamist lubavad meid hiljem voodisse? Ei saa aru, aga varasem rütm on läinud kaotsi ja uut pole veel jõudnud tekkida.

Kui esimene nädal möödus meil kunsti ja muusikameeleolus, siis teine oli juba pühadehõnguline. Meisterdasime ja õppisime laule ülestõusmispühadeks. Lisaks sündisid meil viimased lambatalled (kellega oli toitmisega jant), tõime omale kanu juurde ja täiesti plaaniväliselt ja ootamatult sündis ka üks kitsetall. Lapsed käisid huviringides ja 1.aprillil esinesid kohalikus noortekeskuses teatripäeval naljasketšide "muusikaliste vahepaladena". See tähendab, et viiuldasid muidugi :). Kava oli seekord nii tehtud, loole lisaks näidati seinale ka pilti ja teksti ka loo taustaks. Reeta mängis esimest korda nii, et saade tuli cd pealt, looks oli "Singapuri päikesetõus" ja Ristel oli ilus aga üpris keeruline lugu pikkade nootidega - Fauret "Pavane".

Suurel reedel, seetähendab täna, käsime Kärdlas kontserdil - esines Haapsalu muusikakooli orkester Lehari Kausteli juhatusel. Oli väga tore - esiteks see, et esitajad olid head ja kava mõnus - palad olid suhteliselt lühikesed ja neid oli kõigest 8 - lapsed jaksasid jälgida ega tüdinud ära. Erilise elamuse andis see, et ruum oli väike ja orkester lähedal, nii et dirigendi iga liigutus ja orkestri üheshingamine olid publikule tajutavad. Sai kuulda ka nii haruldast kontratenorist solisti.