Kevadveerandi alguse kohta tuleb ütelda kõigepealt seda, et kella keeramine pole üks õige asi! Ehkki ma ei saa aru, mis moodi see teoreetiliselt üldse võimalik on, aga äkki on kohe väga raske hommikuti ärgata! Enne olime kell 7 vabatahtlikult üleval, nüüd siis võiks ju juba kell 6 tõusta?, aga ei! Raskustega ajame end kella 9-ks (!) üles hoopis. Kas tuleb see sellest, et pikad valged õhtud täis väljas toimetamist lubavad meid hiljem voodisse? Ei saa aru, aga varasem rütm on läinud kaotsi ja uut pole veel jõudnud tekkida.
Kui esimene nädal möödus meil kunsti ja muusikameeleolus, siis teine oli juba pühadehõnguline. Meisterdasime ja õppisime laule ülestõusmispühadeks. Lisaks sündisid meil viimased lambatalled (kellega oli toitmisega jant), tõime omale kanu juurde ja täiesti plaaniväliselt ja ootamatult sündis ka üks kitsetall. Lapsed käisid huviringides ja 1.aprillil esinesid kohalikus noortekeskuses teatripäeval naljasketšide "muusikaliste vahepaladena". See tähendab, et viiuldasid muidugi :). Kava oli seekord nii tehtud, loole lisaks näidati seinale ka pilti ja teksti ka loo taustaks. Reeta mängis esimest korda nii, et saade tuli cd pealt, looks oli "Singapuri päikesetõus" ja Ristel oli ilus aga üpris keeruline lugu pikkade nootidega - Fauret "Pavane".
Suurel reedel, seetähendab täna, käsime Kärdlas kontserdil - esines Haapsalu muusikakooli orkester Lehari Kausteli juhatusel. Oli väga tore - esiteks see, et esitajad olid head ja kava mõnus - palad olid suhteliselt lühikesed ja neid oli kõigest 8 - lapsed jaksasid jälgida ega tüdinud ära. Erilise elamuse andis see, et ruum oli väike ja orkester lähedal, nii et dirigendi iga liigutus ja orkestri üheshingamine olid publikule tajutavad. Sai kuulda ka nii haruldast kontratenorist solisti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar