Eile oli meil siiski kodune päev, ka pillitunnid jäid ära - pillipoiste peres olid viirused kimbutamas.
Paraku ei jäänud viiruseta ka meie - täna öösel jäi Reeta haigeks. Tegelikult oli ta minemas hommikul matemaatikaolümpiaadile, aga seekord siis ei õnnestunud. Eks talle kulub pikutamise päev ära ka, koolinädalad on tihedad ja väsitavad. Lisaks käisid nad Ristega mõlemad kahel nädalal järjest sisekergejõustiku meistrivõistlustel.
Riste aga läks eile võistlema tõkkejooksus, (loobus selle nimel matemaatikaolömpiaadist :)) "Tv 10 olümpiastardile" mis toimub Lasnamäe Kergejõustikuhallis ja saabub koju täna õhtul viimase laevaga. Mitmetes blogides on olnud juttu viimase ajal sellest, kas arendada laste nõrku või tugevaid külgi. Ma pean selle teema peale kohe pikemalt mõtlema, sest varem pole selliseid küsimusi endale esitanudki. Igatahes laste spordis arendamine ja nende toetamine on mulle täitsa uus ja võõras teema. Seni olen ma oma lapsi selles alahinnanud ja pigem tagasitõmmanud kui spordis edasi pürgima utsitanud, aga neil on liikumissoov ja isalt päritud spordipisik järjest tugevamini avaldunud. Üllatuseks mulle tuli kiitus treeneri poolt, kes tõstis positiivselt esile just Riste suhtumist ja töötahet harjutamise juures, aga ka loomulik kiirus pidi täitsa olemas olema.
Reetal on spordivõistlustel hetkel noorus/vanus raskendavaks asjaoluks - nimelt võistleb ta 4.-5.klassi vanusegrupis, olles ise 3.klassi laste vanune ja seega osadest 2 aastat noorem. Nii ongi ta viimasel ajal jäänud võistlustel järjest 4.kohale, mis küll tegelikult näitab, et ta on igati tegija, aga jätab lapsele endale natuke mõru maitse, sest medal lipsas ju napilt käest. Ise ma sellisel tasemel kunagi võistelnud pole ja minu kooli (ka keskkooli) spordipäevade tulemused on mu lapsed ammu selja taha jätnud :). Elu toob ikka igasugu üllatusi ja kogu aeg tuleb ümber õppida.
28.1.16
Päevaplaan kujuneb endiselt
Aeg lausa lendab, juba on jaanuari viimane nädal lõppemas. Hommikuti oleme endiselt lugenud "Kuldtäht Ericule". Esmaspäeval veetsime mitu tundi õues, et rõõmu tunda veel lumest, enne kui vihma kallama hakkas. Käisime suusatamas päris pika tiiru (1,5 tundi) ja lapsed olid päris vaprad. Kata vahepeal tüdis ära ja andis kepid minu kätte, Dora aga oleks veelgi sõitnud. Koju jõudes ei raatsinu tuppa minna, hoopis tegime lumememme ja ehitasime oma liumäge edasi ja lapsed lasid liugu. Talvekombed said tõsise testi - väljast ligumärjad, aga seest jäid kuivaks :)
Võtsime ette taas "tõsisemalt" ka tähtede kirjutamise ja lugemisharjutused. Kuigi plaani meil ju ees pole otseselt, liiguvad raamatutes ikkagi teemad käsikäes aastaaegade ja tähtpäevadega ja meie peame nüüd peaaegu otsaga veebruaris, kuidagi jõuluteemadest mööda laveerima nii, et vajalik saaks omendatud :P.
Lapsed tahavad kangesti meisterdada. Tegime eile lõngast linnukesi, sobis kenasti Dora lugemispala teemaga kokku. Meie muidugi läksime seda teed, et kõigepealt leiutasime ise "jalgratast" pildi järgi ja siis vaatasime videot. Aga linnud tulid päris toredad küll. Mulle tuli eile ka meeldetuletus, et sel nädalavahetusel on talvine aialinnuvaatlus.
Tundub, et meil kestab nädalaplaani kujunemine veel edasi. Hetkel näib, et on tulemas nädala sees kaks kodunt väljas olemise päeva ja need kattuvad Dora viiulitunni-ja minu plokkflööditunnipäevadega. (Enne käisime T lastehoius ja muusikatundides, N lastehoius ja R muusikatundides.) Nüüd tekkis meil selline uus olukord, et pea igal õhtul on jutuks, et lapsed soovivad lasteaeda minna ("Paluuuuun, ja iga päev!").
Pidasime siis plaani, et ehk teisipäeviti saakski siis nad käia lasteaias ja Dora läheks keset lasteaiapäeva issiga viiulitundi. Nii jääb ära meie kõigi transportimine kodunt, Kata saab viiulitunni ajal hoitud ja boonusena veel see, et koolieelikud käivad teisipäevahommikuti ujulas. (Muidu veeretasin peas mõtet, et ehk hakkaks veebruarist nendega neljapäeviti ise ujulas käima, aga ilmselt siis ei hakka.) Mina teeks hommikul kodus tööd, sõidaks siis plokkflööditundi üksi ja teisel kellajal, aga saaks peale seda jalutada lasteaeda ja siis saame 2/3 perega (suuremad tüdrukud on sel päeval Kärdlas ja Käinas oma muusikatundides) koos koju minna autoga. See on teooria, praktikas jäid meil plokkflööt ja viiul sel teisipäeval ära :)
Teine kodunt väljas käimise päev oleks teoreetiliselt reede, aga lasteaia asemel on meil seni olnud paar korda Leisu asja - seal oli kelgutamine ja mängupäev. Kas reeded mingil kujul lastehoius jätkuvad, näitab aeg. Aga teada on, et reedeti on mul 2 plokkflööditundi ja Doral viiul, seega ikkagi kodunt väljas.
Võtsime ette taas "tõsisemalt" ka tähtede kirjutamise ja lugemisharjutused. Kuigi plaani meil ju ees pole otseselt, liiguvad raamatutes ikkagi teemad käsikäes aastaaegade ja tähtpäevadega ja meie peame nüüd peaaegu otsaga veebruaris, kuidagi jõuluteemadest mööda laveerima nii, et vajalik saaks omendatud :P.
Lapsed tahavad kangesti meisterdada. Tegime eile lõngast linnukesi, sobis kenasti Dora lugemispala teemaga kokku. Meie muidugi läksime seda teed, et kõigepealt leiutasime ise "jalgratast" pildi järgi ja siis vaatasime videot. Aga linnud tulid päris toredad küll. Mulle tuli eile ka meeldetuletus, et sel nädalavahetusel on talvine aialinnuvaatlus.
Tundub, et meil kestab nädalaplaani kujunemine veel edasi. Hetkel näib, et on tulemas nädala sees kaks kodunt väljas olemise päeva ja need kattuvad Dora viiulitunni-ja minu plokkflööditunnipäevadega. (Enne käisime T lastehoius ja muusikatundides, N lastehoius ja R muusikatundides.) Nüüd tekkis meil selline uus olukord, et pea igal õhtul on jutuks, et lapsed soovivad lasteaeda minna ("Paluuuuun, ja iga päev!").
Pidasime siis plaani, et ehk teisipäeviti saakski siis nad käia lasteaias ja Dora läheks keset lasteaiapäeva issiga viiulitundi. Nii jääb ära meie kõigi transportimine kodunt, Kata saab viiulitunni ajal hoitud ja boonusena veel see, et koolieelikud käivad teisipäevahommikuti ujulas. (Muidu veeretasin peas mõtet, et ehk hakkaks veebruarist nendega neljapäeviti ise ujulas käima, aga ilmselt siis ei hakka.) Mina teeks hommikul kodus tööd, sõidaks siis plokkflööditundi üksi ja teisel kellajal, aga saaks peale seda jalutada lasteaeda ja siis saame 2/3 perega (suuremad tüdrukud on sel päeval Kärdlas ja Käinas oma muusikatundides) koos koju minna autoga. See on teooria, praktikas jäid meil plokkflööt ja viiul sel teisipäeval ära :)
Teine kodunt väljas käimise päev oleks teoreetiliselt reede, aga lasteaia asemel on meil seni olnud paar korda Leisu asja - seal oli kelgutamine ja mängupäev. Kas reeded mingil kujul lastehoius jätkuvad, näitab aeg. Aga teada on, et reedeti on mul 2 plokkflööditundi ja Doral viiul, seega ikkagi kodunt väljas.
20.1.16
Lapsed ise loovad
Näiteks tekkis Doral idee teha pappkarbist maja mingile Kata mänguloomale. Leidis ise vajalikud materjalid ja tegi. Lasi ka Katal maja peale joonistada ja meisterdas mööbli sisse. Täitsa tore maja tuli! Nüüd on neid maju rohkemgi majja tekkinud, sest teised lapsed inspireerusid ka.
Kata joonistab meil hetkel nii. Vahel laseb kellelgi tegelased paberist välja lõigata, vahel püüab lõigata ise, aga pole tulemusega siis rahul. Pildid on tal värvilised ja suuremõõtmelised, ei saa kurta, et loovusepuuduse käes vaevleks. Kirjutamises on selline faas, et kopeerib teksti üsna täpselt ja tähed on pea sama kenad kui seitsmesel, aga ei jaga sellest mõhkugi ega tea tähtede nimesid (peale mõne erandi).
Eile aga juhtus selline loov lugu, et lapsed läksid õue lumememme tegema, aga ei viitsinud kolme palli veeretada. Dora tegi siis ühe palli peaks ja tõstis selle varem valmis liumäele ning okstest tegi käed. Porgand ei tahtnud memme näkku kinni jääda ja mind kutsuti selleks appi. Nii sain lapsed koos oma leidlikult tehtud memme "õlgadel" üles pildistatud.
14.1.16
Kuidas meil hetkel koduõpe koolieelikutega välja näeb
Kõigepealt plaanist, et "ärka varem". Ärkangi, aga mitte nii meeletult vara, vaid sellisel ajal, et jõuan suuremad lapsed hommikul kooli saata st sööta ja patse punuda. Aga kuna sel ajal on hommikuti veel nii pime ja külm, siis millekski väga aktiivseks mul energiat pole. Niisiis, kõne alla tuleb lugemine. Kui juhtub, et nooremad lapsed pole veel ärganud, loen enne ise Piiblit ja isegi kudumist on ette tulnud. Miskipärast kipuvad aga ka nemad vara ärkama ja siis kobin ma voodisse tagasi, lapsed tulevad kaissu ja tekikuhja all toimub ettelugemine. Sel nädalal oleme lugenud luuleraamatuid Olivia Saare "Karuselli karusell", Lea Nurkse "Kubujussi" ja juturaamatutest Colleen L. Reece "Kuldtäht Ericule". Ja siis me mõnuleme nii kaua, kuni valgeks läheb ja viisakas oleks toimetama hakkata.
Päevaplaan kujuneb vaikselt ka. Peale hommikusööki on õppimishetk, milles on peatähelepanu Doral ja tema õpikutel, aga Kata lööb kaasa nii kuis jaksab. Õues käime ka, sest lund rookida on tarvis, laudas tuleb olukorda kontrollida ja loomi toita (varahommikul teeb seda mees) ja muudkui puid tuppa tassida. Aga suusatada ja kelgutada on samuti tarvis, seega teeme natuke kõike. Lõuna paiku toimub toidu valmistamine ja õhtupoolikul toimub toitlustamine sedamööda, kuidas pereliikmed saabuvad. Saabumise variante on mitu - poole neljaks, kella viieks või poole seitsmeks. Enamasti vähemalt üks kord õhtu jooksul istub kogu pere koos laua taga. Kui kogu pere kodus, siis väikesed tahavad suhelda, sest nemad pole päev otsa kedagi näinud, mees tahab puhata ja kooliskäijad peavad koolitükke tegema. Mis minusse puutub, siis katsun kõike seda "üle elada" ja võtan kätte mõne raamatu või vardad.
Majapidamistöödega on üsna keeruline mingit jagamist teha, kui pool peret on kodunt ära. Kütmises ja loomade talitamises panustab mees varahommikuti ja õhtuti. Suuremaid lapsi kooli ajal väga rakendada ei anna, kui kojusaabumise ja uneaja vahel veel koolitükke vaja teha on. Ja kuigi see kohustus enamasti ei valmista neile suurt piina, võiksid nad millalgi ju puhata ka. Seega - nädala sees on nooremad lapsed sujuvalt abiks neis asjus mida parajasti vaja teha on - koristame koos, riputame ja voldime pesu, teeme süüa. Ja nädalavahetust on kahju rikkuda läbinisti koristamispäevaga, seega katsume jõudumööda olukorda kontrolli all hoida nädala sees. Nõudepesumasin töötab iga päev, riietepesumasin vähemalt üle päeva, toidud tuleb muidugi valmistada ja pliidi all tuld teha ja toad tuleb hoida enam-vähem. Muidu mina ei mängi!
Ühe koduõppeteemalise internetilehe postitusi tellin ma omale e-postkasti. See on Simple Homeschool. Mõne päeva eest ilmus seal kirjutis "Armastuse viis keelt koduõppes". Gary Chapmani raamat "Armastuse viis keelt" on eesti keeles ilmunud (samuti laste ja teismeliste teemal rääkiv "keeleõpik") ja Meeli soovitusel lugesin neid paari aasta eest. Otsustasin tookord, et raamatud tasuks edaspidi üle lugeda ja võimalusel endalegi soetada.
Ja siis juhtuski, et otsisin kohe Allika kirjastuse lehe üles, ning tegin selle tüki ära - tellisin ka omale "Armastuse viis keelt", "Armastuse viis keelt lastele" ja "Armastuse viis keelt teismelistele".
Päevaplaan kujuneb vaikselt ka. Peale hommikusööki on õppimishetk, milles on peatähelepanu Doral ja tema õpikutel, aga Kata lööb kaasa nii kuis jaksab. Õues käime ka, sest lund rookida on tarvis, laudas tuleb olukorda kontrollida ja loomi toita (varahommikul teeb seda mees) ja muudkui puid tuppa tassida. Aga suusatada ja kelgutada on samuti tarvis, seega teeme natuke kõike. Lõuna paiku toimub toidu valmistamine ja õhtupoolikul toimub toitlustamine sedamööda, kuidas pereliikmed saabuvad. Saabumise variante on mitu - poole neljaks, kella viieks või poole seitsmeks. Enamasti vähemalt üks kord õhtu jooksul istub kogu pere koos laua taga. Kui kogu pere kodus, siis väikesed tahavad suhelda, sest nemad pole päev otsa kedagi näinud, mees tahab puhata ja kooliskäijad peavad koolitükke tegema. Mis minusse puutub, siis katsun kõike seda "üle elada" ja võtan kätte mõne raamatu või vardad.
Majapidamistöödega on üsna keeruline mingit jagamist teha, kui pool peret on kodunt ära. Kütmises ja loomade talitamises panustab mees varahommikuti ja õhtuti. Suuremaid lapsi kooli ajal väga rakendada ei anna, kui kojusaabumise ja uneaja vahel veel koolitükke vaja teha on. Ja kuigi see kohustus enamasti ei valmista neile suurt piina, võiksid nad millalgi ju puhata ka. Seega - nädala sees on nooremad lapsed sujuvalt abiks neis asjus mida parajasti vaja teha on - koristame koos, riputame ja voldime pesu, teeme süüa. Ja nädalavahetust on kahju rikkuda läbinisti koristamispäevaga, seega katsume jõudumööda olukorda kontrolli all hoida nädala sees. Nõudepesumasin töötab iga päev, riietepesumasin vähemalt üle päeva, toidud tuleb muidugi valmistada ja pliidi all tuld teha ja toad tuleb hoida enam-vähem. Muidu mina ei mängi!
Ühe koduõppeteemalise internetilehe postitusi tellin ma omale e-postkasti. See on Simple Homeschool. Mõne päeva eest ilmus seal kirjutis "Armastuse viis keelt koduõppes". Gary Chapmani raamat "Armastuse viis keelt" on eesti keeles ilmunud (samuti laste ja teismeliste teemal rääkiv "keeleõpik") ja Meeli soovitusel lugesin neid paari aasta eest. Otsustasin tookord, et raamatud tasuks edaspidi üle lugeda ja võimalusel endalegi soetada.
Ja siis juhtuski, et otsisin kohe Allika kirjastuse lehe üles, ning tegin selle tüki ära - tellisin ka omale "Armastuse viis keelt", "Armastuse viis keelt lastele" ja "Armastuse viis keelt teismelistele".
12.1.16
Kooliskäija(te)st
Eilsest siis käib meil igapäevaselt koolis 2 last. On natukene teistmoodi küll, ehkki Reeta hakkas tasapisi koolitöösse integreeruma juba enne jõule. Nimelt oli tal mitmeid esinemisi viiuli ja kooriga ning selle tõttu proove (huviringid töötavad kooli juures), lisaks valmistasid 3. ja 4.klass jõulupeoks ette väikest näidendit ja Reetal oli seal laulev roll. (Näidend ise oli täitsa tore ja tõestisündinud lugu suure saunikupere lastest, kes said pererahvalt jõulutoitu ja kanti ette hiiukeelsena.)
Kui suvel otsustasime, et Riste sügisel koolis käima hakkab, tundus Reetale see kohutavalt ebaõiglane, et tema ei saa. Aga mina tajusin, et tema vajab veel kodus olemise aega, vähemalt ühe veerandi. Kui siis veerandite asemel trimestrid tulid, lasin Reetal valida kas tahab minna täiskohaga kooli detsembri alguses kui uus õppeperiood algab, või jaanuaris. Ta valis jaanuari. Ja koos sellega, et ta oli sügise jooksul mitu korda õhanud, et kui tore, et ta kodus õppida saab, oli see mulle muidugi suureks rõõmuks.
Samas on ta seda tüüpi laps, kes vajab koolikoormusega kohanemiseks kindlasti aega ja seetõttu ei tahtnud me teda saata alles viiendasse klassi, kus muutub klassijuhataja ja kehtib nö kabinetisüsteem ja mitu uut õppeainet juurde tuleb. Arvasime, et las "harjutab" vaikselt neljanda klassi kevadpoolaastal. Temaga on selline nüanss, et ta on oma klassi noorim, sest läks varem kooli. Muidu oleks ta pidanud minema klassi, kui peale tema on 9 poissi. (Riste meil juba käib sellises klassis, kus on peale tema 7 poissi ja tundus, et Reetale selline variant ei sobiks:)) Akadeemilise poole pealt on kõik olnud vägagi jõukohane ja mõnus, tagasilööke pole tulnud ka sotsiaalse poole pealt. Paari tervisealase omapära tõttu olen talle hea meelega kodus õppimist võimaldanud. Ja mul on hea meel, et ta saab käia väikeses, viie õpilasega klassis ja tal on väga tore klassijuhataja. Sel õpetajal on ennegi koduõppureid klassis olnud ja ka tuleval aastal alustab ta esimese klassiga, kuhu teoreetiliselt peaks minema ka Dora, kes samuti koduõppel jätkama peaks.
Kui suvel otsustasime, et Riste sügisel koolis käima hakkab, tundus Reetale see kohutavalt ebaõiglane, et tema ei saa. Aga mina tajusin, et tema vajab veel kodus olemise aega, vähemalt ühe veerandi. Kui siis veerandite asemel trimestrid tulid, lasin Reetal valida kas tahab minna täiskohaga kooli detsembri alguses kui uus õppeperiood algab, või jaanuaris. Ta valis jaanuari. Ja koos sellega, et ta oli sügise jooksul mitu korda õhanud, et kui tore, et ta kodus õppida saab, oli see mulle muidugi suureks rõõmuks.
Samas on ta seda tüüpi laps, kes vajab koolikoormusega kohanemiseks kindlasti aega ja seetõttu ei tahtnud me teda saata alles viiendasse klassi, kus muutub klassijuhataja ja kehtib nö kabinetisüsteem ja mitu uut õppeainet juurde tuleb. Arvasime, et las "harjutab" vaikselt neljanda klassi kevadpoolaastal. Temaga on selline nüanss, et ta on oma klassi noorim, sest läks varem kooli. Muidu oleks ta pidanud minema klassi, kui peale tema on 9 poissi. (Riste meil juba käib sellises klassis, kus on peale tema 7 poissi ja tundus, et Reetale selline variant ei sobiks:)) Akadeemilise poole pealt on kõik olnud vägagi jõukohane ja mõnus, tagasilööke pole tulnud ka sotsiaalse poole pealt. Paari tervisealase omapära tõttu olen talle hea meelega kodus õppimist võimaldanud. Ja mul on hea meel, et ta saab käia väikeses, viie õpilasega klassis ja tal on väga tore klassijuhataja. Sel õpetajal on ennegi koduõppureid klassis olnud ja ka tuleval aastal alustab ta esimese klassiga, kuhu teoreetiliselt peaks minema ka Dora, kes samuti koduõppel jätkama peaks.
6.1.16
Uuel aastal uue hooga
Ametlikult on koolivaheaeg alles täies hoos, aga meie katsume vaikselt juba koolirütmi end sättida. Suuremad tüdrukud on täna viimast päeva kolmepäevases koolivaheaja spordilaagris. Ööbitakse kodus, kuid lõunast õhtuni saab trenni teha - spordihalli uusi sisejooksuradasid proovida, teivast hüpata ja joosta. Tüdrukud soovivad taas võistelda "Tv kümme olümpiastarti" pääsemise nimel. Detsembri alguses käisid nad Võrus sarja esimesel võistlusel, aga enne igat etappi võisteldakse trennisiseselt, kes osalema pääseb. Huvitaval kombel said eelmine kord mõlemad oma vanuseklassis võistlema 60m sprindi alal ja seeläbi kindlasti väga arendava kogemuse osaliseks. Nimelt Hiiumaal polegi nii suurt sisehalli, kus saaks joosta 60m. Seega joosti esmakordselt õige pikkusega rajal, esimest korda naelikutega, päris stardipüstoli pauguga ja puha. Ja viimaseks ei jäänud keegi nende mitmekümnete osalejate hulgas. Reeta oli oma vanuseklassi kõige noorem osaleja kogu võitluse peale.
Hommikuti enne trenni minekut on aga siin juba referaate ja uurimustöid kirjutatud, oma koolitarbeid korrastatud ning kirjutuslaua sahtlis väljakaevamisi läbi viidud. Töö on olnud üsna tulemuslik, sest üles on leitud palju ammu kadunud kraami ja kui sama hoogsalt asi jätkub, võib tubagi päris kooli alguseks korda saada! Reetal sai enamus õpikuid detsembriga läbi ja uusi veel käes pole, aga temal on tarvis nüüd koolipäevikut, mida me koduõppe ajal ei kasutanud. Peab mainima, et päevikute valik jaanuari alguses on poodides äärmiselt niru, aga me oleme ka ainult 3 või 4 poest otsinud. Riste peab vahetama raamatute paberid ära, sest enam juurde ei mahu neil joonistama.kirjutama :P On ilmnenud üks täiesti uus probleem - kahel lapsel on tarvis koolitöödeks arvutit kasutada ja seda üsna samaaegselt - üks kirjutab referaati ja teeb slaidiesitlust, teine peab väikse uurimustööga hakkama saama. Hea, et vaheajal saab asja kordamööda teha, aga mis kooliajal saama hakkab, ei tea.
Dora on ka oma pooleliolevat vihikut täitnud ja lugemist harjutanud. Me oleme selles ajast maas, st jõulude teemani raamatus veel pole jõudnud. Aga tühja kah, täna on kõigest kolmekuningapäev ja õigeusu jõulud on alles ees :) Kata vabaõpib siis kui tahab, näiteks veetis ta tõhusa pooltunni täna mingit suurt laste maailmakaarti uurides, esitas kümnete kaupa küsimusi ja oli lihtsalt rõõmus.
Ja lume saabudes on jälle õues käimine moodi tulnud. Kraavil on jää, kelgud on pööningult alla toodud ja juba küsitakse suuskigi. See, kas ja kellel tänavu suusad on ja kellel mitte, selgub pärast pööningule ronimist. Seda ma ei ole viitsinud aga teha, sest üritan siin pealelõunati suurpuhastusega tegeleda.
Hommikuti enne trenni minekut on aga siin juba referaate ja uurimustöid kirjutatud, oma koolitarbeid korrastatud ning kirjutuslaua sahtlis väljakaevamisi läbi viidud. Töö on olnud üsna tulemuslik, sest üles on leitud palju ammu kadunud kraami ja kui sama hoogsalt asi jätkub, võib tubagi päris kooli alguseks korda saada! Reetal sai enamus õpikuid detsembriga läbi ja uusi veel käes pole, aga temal on tarvis nüüd koolipäevikut, mida me koduõppe ajal ei kasutanud. Peab mainima, et päevikute valik jaanuari alguses on poodides äärmiselt niru, aga me oleme ka ainult 3 või 4 poest otsinud. Riste peab vahetama raamatute paberid ära, sest enam juurde ei mahu neil joonistama.kirjutama :P On ilmnenud üks täiesti uus probleem - kahel lapsel on tarvis koolitöödeks arvutit kasutada ja seda üsna samaaegselt - üks kirjutab referaati ja teeb slaidiesitlust, teine peab väikse uurimustööga hakkama saama. Hea, et vaheajal saab asja kordamööda teha, aga mis kooliajal saama hakkab, ei tea.
Dora on ka oma pooleliolevat vihikut täitnud ja lugemist harjutanud. Me oleme selles ajast maas, st jõulude teemani raamatus veel pole jõudnud. Aga tühja kah, täna on kõigest kolmekuningapäev ja õigeusu jõulud on alles ees :) Kata vabaõpib siis kui tahab, näiteks veetis ta tõhusa pooltunni täna mingit suurt laste maailmakaarti uurides, esitas kümnete kaupa küsimusi ja oli lihtsalt rõõmus.
Ja lume saabudes on jälle õues käimine moodi tulnud. Kraavil on jää, kelgud on pööningult alla toodud ja juba küsitakse suuskigi. See, kas ja kellel tänavu suusad on ja kellel mitte, selgub pärast pööningule ronimist. Seda ma ei ole viitsinud aga teha, sest üritan siin pealelõunati suurpuhastusega tegeleda.
Tellimine:
Postitused (Atom)