TV 10 olümpiastardi finaal Kärdlas

Seekord on toimumas finaalvõistlused Kärdlas ja seega hea lähedane võimalus oma lastele kaasa elamiseks. Ega mina polegi varem sellistel võistlustel käinud, tuleb tunnistada. Jagan mõned tähelepanekud esimeselt võistluspäevalt.

 

Fotode allikas.

* 170+võistlejat koos treenerite, pealtvaatajate ja kohtunikega ei tundu staadionil üldse suure inimhulgana, pigem vastupidi.

* Spordirahvas on üks äärmiselt kannatlik ja sihikindel rahvas. Ei märganud mitte mingisuguseid distsipliiniprobleeme, ei asjatut ringisebimist ega lollitamist (nii tuttav teema kõikvõimalikel kooliüritustel). Igaüks tegeles keskendunult oma asjaga, kes tegi sooja, kes võistles - igaüks teadis,  kus ta peab olema ja millega tegelema.

* Teki sees istumine ja ringi liikumine paistab olevat moes. Ja mina arvasin, et see on meie Riste omapära :D. Tuleb välja, et tekk (õigemine fliispleed) on riietusese, mitte sisustusese. Staadionil liikus tekkides ringi suur hulk rahvast.

* Kui kõht on tühi, siis suudab laps lugeda spordijalatsite telgi reklaamilt "JUST DO IT" kokku rahumeeli "JUUSTU TOIT".

* Oli nutta tihkuv lapsuke, ilmselt suuremat sorti probleemidega kui võistluspinge (treener rääkis hiljem). Mina olin rõõmus ja uhkegi, et hiidlastel (hiidlastest lastel) jätkus silmi märgata ja südant lohutada.

* Oli teibitud tippe st lapsi, kes on tulemuste poolest tabelite tippudes, aga kelle jalad ja käed olid teibitud, ilmselt vigastuste või nende vältimise pärast. Mõni laps võistles ka pärast lihaserebendit valuvaigistava süsti mõjul edasi.

* Rõõmsaid lapsi oli siiski rohkem kui võistluste pärast närveerivaid. Meie Reeta mängis vabadel hetkedel näiteks muretult kulli.

* Kohtunikud võtsid oma tööd väga vastutustundlikult ja tegutsesid rahulikult ja keskendunult. Eks sportlase jaoks on ju iga sajandiksekund ja sentimeeter üliolulised, ei tehta ka lasteüritusel mingeid mööndusi.

* Reeta tegi 60m jooksus isikliku rekordi, Riste kettaheites samuti. Ristele tähendas see koguni ala 5.kohta. Vaatan, et talle heite-ja tõukealad sobivad ilmselt. Tasapisi hakkab lastele tehnikast ka midagi külge jääma, osatakse treenerite nõuandeid rakendada mingil määral.

* Treener rääkis, et kutsus Reetat võistkonda, mis esindab kuu lõpus Eestit Poolas, aga kuna Reetal on laulupeokohustus ja need kaks üritust väga täpselt järjest toimuvad, siis jääb seekord ära.

* Viiene ja kaheksane on ringi rändamiseks ja kogu päeva üritusel olemiseks juba täiesti asjalik seltskond, kui lõunasöök ja tualetikülastus õigesti ajastada, ei väsi keegi ära ega nurise mitte kõige vähematki.
 

Kärdla linna jooks

Reeta oli pähe võtnud ja koolis lubanud, et läheb Kärdla linna aastapäeval (1.mail) jooksuvõistlusele. Selgus, et tema vanused saavad joosta ainult 5 km distantsi. Reeta pole iial nii pikka maad jooksnud (rekond on eelmisel nädalal joostud Cooperi test, 2,5 km 12 minuti jooksul). Minu süda hakkas valutama ja otsustasin temaga kaasa minna, et kui midagi peaks juhtuma, olen olemas. Dora ja Kata kippusid siis ka kaasa, no olgu pealegi, tulgu kui nii väga tahavad.

Dora sai joosta 7-8 aastaste vanuseklassis ühe keskväljakuringi. Kata vanustele jooksu polnud, aga nooremad võeti 7-8aastaste hulka jooksma, kui nad soovivad. Kata avaldas soovi päris viimasel hetkel enne starti.

Rääkisin kõigile kolmele, et kiirustama nad ei pea, võtku rahulikult ja kui ei jaksa, siis katkestagu kohe. Reetat palusin eriti, et ta ei jookseks end oimetuks ega kukuks kokku, tundes teda - ta ei katkestaks mingil juhul. Suureks üllatuseks läks nii, et Kata oli täitsa nobe ja vastupidav, lõpetas 7-8 aastaste võistluse keskmises grupis ega ilmutanud mingeid väsimuse märke. Dora sai omavanuste tüdrukute seas 2.koha, medali-diplomi ja auhinna, aga kurtis et pistis kogu tee ja väänas jala välja.

Reeta lõpetas 5 kilomeetrise ringi (vist) neljanda tüdrukuna, edestades meie valla nobedaimaid täiskavanuid ja võitjate tüdrukute trio oli temast 3-4 a vanemad.
Emmaste poisid said ka medalid kaela.

On ikka uskumatud tüübid ja selline asi pakub neile veel rõõmugi!
Pildid valla ja linna FB lehtedelt nopitud.

Aju-ja muugümnastika

Reeta osales Käinas maakondlikul nutispordivõistlusel ja valis omale auhinnaks 10 x ujulapääsme :).
Auhindu jagati vist väga heldesti, selleks et sellist auhinda saada ei pidanud sugugi esikolmikusse jõudma, piisas täiesti 7.kohast ja auhindu sai justnimelt valida. (Esimesena oli auhinnalaualt kadunud aga mõttepordiga seotud auhind - ruubiku-kuubik, tänapäeval jälle ülipop :))).

Edit: Selgus, et tegu oli hoopis Lääne-Eesti meistrivõistlustega ja protokollist leiab väga palju tuttavaid nimesid:).
Võistlemine võistlemiseks, aga nii palju kiireid matemaatikuid panevad minusuguse mitte-matemaatiku ikka imestama küll. Margareeta klass nt osales peaaegu täies koosseisus, st kõik ongi tublid kiirarvutajad.

Mis vahepeal toimunud on

Dora ja Kataga käisime reedel Saaremaal, ikka ortodondi juures. Reisi käigus leiutasime uue arvutamisemängu: vastusõitvate autode numbrimärgil olevad numbrid tuleb omavahel kokku liita. Kaasas oli mul ka arvutamisdoomino ja praami peal harjutasime eraldi üleminekuga arvutamist 20 piires. Kui lugemine läheb juba ludinal, siis matemaatika tahab veel kõvasti harjutamist. Pisike ports igal päeval on andnud häid tulemusi lugemises ja viiuldamises, tuleb vist sama meetodit ka matas rakendada!

Riste käis taas TV10 sarjas võistlemas, seekord Võrus ja tõukas kuuli. Ise ta rahule ei jäänud, aga tulemuste nimekirja vaadates tuvastasin, et selja taha jäi tal rohkem tõukajaid, kui temast ette.
Naljast, mis ta mulle 1.aprilli hommikul Võrust tegi, ma juba kirjutasin teises rubriigis. Täna öösel 1 paiku saabus ta koju ja kl 7.30 startis Viimsi poole, kus toimumas koolinoorte mälumängu finaal. Pilti jagati FB-s.

Margareeta sai Pii-võitlusel kirja 120 kohta peale koma, mis on kooli kolmas tulemus läbi ajaloo, viiendate klasside rekord ja selle aasta võitja tulemus. Auhinnaks sai ta  piii-mašokolaadi ja jagas seda koolikaaslastega sellisel viisil:).

Pii-iiiisaval tubli?

Margareeta otsustas rahvusvahelise Pii-päeva puhul osaleda koolisiseses võistluses, kus pidi peast kirjutama nii palju kohti peale koma, kui keegi meelde suudab jätta.
Ta oli kindlalt otsustanud õppida pähe vähemalt 100 kohta peale koma, alla selle polevat isegi mõtet hakata jamama. Meile kõigile tegi see nalja ja tundus täiesti jabura tegevusena.
Reeta aga ei hoolinud meie kinnitusest, et armastame teda ka siis, kui tal pole seda Piid nii palju peas. Tema solvus ja õppis edasi. Eile õhtul õppis veel natuke juurde, sest kuulis, et Riste klassivend oli 110 numbrit pähe saanud. Oeh.
Läks ja kirjutas täna siis 120 kohta pärast koma üle, aga ei teagi veel, kuidas tal läks.  Kooli rekord on üle 270 minu mäletamist mööda.

Maakondlikul matemaatikaolümpiaadil sai reedel Reeta tubli 3. koha, osalejaid oli 20. Õpetaja kiitis teda eriti töö teise poole lahenduskäikude kirjapanemise eest :).

Selline nädalavahetus

Laupäeval ohkas Dora, et jube imelik, et meid on ainult neli. Reeta oli sõitnud Tallinna võistlustele, Riste Kärdlasse orkestriproovi. Neljakesi nautisime udust päeva ja läksime jalgsimatkale Vanamõisa lahe äärde, mööda metsloomade sõrajälgi täis radu.

Laste aktiivset tegutsemist mitmel alal korraga on pidurdamas tõbi. Reeta jäi esimest korda üksi võistlustel olles haigeks ja treener teatas telefonitsi, et pikutab parajasti arstipunktis teki all. Sisse joodud rohi ajas Reeta niipalju jalgele, et ta Erki Noolelt kingiks saadud teibaid* suutis vastu võtma minna (8.minutil algab) ja selle positiivse emotsiooni tuules veel pärast ka tõkkeid jooksis.

Foto: Rene Suurkaev, ERR

 Öösel koju jõudes oli palavik üle 38 ja vabatahtlikult jäi Reeta voodirežiimile.

Pühapäevahommikul ärkasid haigena ja Riste ja Dora. Kõigil kolmel palavik, köha, nohu. Hommikul läks kirikusse ainult Aleksei, palavikus lapsed jäid koju siruli, kui me Kataga pühapäevakooli tundidesse läksime, ise pidime tunnid läbi viima ja ära jätta ei saanud. Kõigi laste esmaspäevased viiulitunnid ja Riste eesti keele olümpiaadile minek said tühistatud. Mina püsin hommikul kodus ja teostan koos Kataga kraadimisi, ravimite manustamist, toiduvalmistamist ja kütmist. Õhtupoolsed plokkflööditunnid loodetavasti toimuvad.

Nii et praegu on meil üleüldine koduõpe. See koosneb peamiselt pikutamisest ja väljapuhkamisest. Ainult Kata protesteerib selle vastu, et teda lasteaeda ei viidud. Reedel on Kuressaares mitu kuud oodatud ortodondiajad, selleks ajaks oleks hea lapsed jalule saada.




* Erki Nool olevat eelmisel võistluste etapil näinud, kuidas Reeta hüppas mingi ürgvana teibaga ja uurinud välja, kellega tegemist ning otsustanud kinkida nende trennirühmale mõned teibad. Reeta pidi siis neid pidulikult vastu võtma :).

TV 10 olümpiastarti

Nagu ma varem kirjutanud olen, said lapsed osaleda võistlussarjas  TV10 olümpiastarti. Riste käis kõigil võistlustel, Reeta kahel ja koos osaleti ka finaalis. Finaal toimus Tallinnas ja oli kava järgi umbes nagu sportlaste laulupidu, oma rongkäigu ja välitoitlustamise ja samal ajal toimuva spordimessiga :). Kõik see leidis aset kahe päeva vältel Kadrioru staadionil ja ööbiti Kadrioru Saksa Gümnaasiumis.
Finaaliks telliti meeskonnale nimelised särgid ja ühesugused nokatsid. Ses suviselt helesinises vormis astuti kambakesi ka poodiumile, kuna meeskondlikus arvestuse teenis Käina-Emmaste meeskond väikekoolide arvestuses 2.koha (kommikasti ja rahalisepreemia kambapeale kasutamiseks) ja mõni meeskonnaliige sai ka individuaalarvestuses medali kaela või esikümnesse. Meie tüdrukud said rea võistlusreis reise, paljude kogemuste võrra rikkamaks ja kuhjaga liikumisrõõmu muidugi eelkõige.

Pilt FB Kergejõustiku lehe galeriist, autoriks Marko Mumm.

Pealinnapäev

Ükspäev oli meil Reetaga kahekesi pealinnas käimise päev.  Kui neljandal klassil oli eesti keeles muinasjututeema, kirjutasid kogu klass muinasjutte ja õpetaja saatis need Sten Roosi nimelise muinasjutuvõistlusele. Reeta kirjutas tookord loo "Köögiviljade võidujooks supi sisse" :) Mõni kuu hiljem tuli kutse autasustamisele raekotta. See kõlas nagu tore võimalus veeta kahekesi aega ja nii me varavalges (6.20) bussi peale kõndisimegi ning läbi ärkava Hiiumaa sadamasse sõitsime.

Üritus oli väga pidulik ja autasustatavaid lapsi palju - terve raekoja saali täis. Üldse oli osalenud 450 last, ja auhinna saajaid oli neist umbes 50. Autasusid jagati erinevates kategooriates, lisaks olid linnade ja erinevate asutuste ning ajakirja "Hea laps" preemiad. Reetale kingiti raamat, klaasikunstniku tehtud muna ja aukiri, aga see mille eest täpselt, läks suures sagimises kõrvust mööda :P. Ja siis tehti ühispilti ja söödi torti ja muud head-paremat. Ja õhtul näidati AK uudistest, kuidas Reeta teiste hulgas oma aukirja kätte sai.

Peale üritust oli meil täpselt nii palju aega, et kuskil jõuaks veel käia enne bussi peale minekut. Vanalinnas me ju olime, seega otsustasime muuseumi kasuks ning valisime seekord Tervishoiumuuseumi. Parajasti on neljandikel loodusõpetuses inimese anatoomia teema, seega sobis ideaalselt. Hiljuti uuenduskuuri läbi teinud muuseumis oli alles palju vanu eksponaate uues kuues ja rohkelt ka uusi asju. Enamusele asjadest said lapsed käed külge panna, oli interaktiivseid ülesandeid ja kõiksugu eksperimente. Vana hea klaasnaine oli ka alles ja samuti raku mudel.

 Muuseumist sai ka vahvaid suveniire kaasa osta - meie soetasime väiksematele kingiks puidust kihilise lapse anatoomia teemalise pusle, aga müüdi näiteks luude ja süstalde kujulisi pastakaid, silmamunakujulisi komme, erinevate rakkude piltidega pildiklotse, vilditud puu-ja juurvilju, erinevate elunditega kleepse (nt süda, kopsud, aju jne), kirjadega t-särke ja salle ning näiteks keraamilisi hambakujulisi piimahammaste kogumise karpe ja käekujulisi seebialuseid. Minu jaoks mõjusid kummaliselt mitmes kohas seintel olevad kondoomiautomaadid, aga noh...elu ongi vist paraku tänapäeval selline.

Tagasiteel läbi vanalinna trammi peale jalutades haarasime praamisõidule toidupoolist kaasa ja aeg oligi otsas. Bussipileti ostsime eriti moodsalt seekord lausa automaadist ja kui bussis (taas)kohtusime mitmete hiidlastega, olimegi nagu justkui Hiiumaal tagasi. Päriselt jõudsime koju just õhtuse AK ajaks :)

Targalt internetis

Riste osales koos (6.-7.kl) koolikaaslastega projektis "targalt internetis". Selle käigus tehti õppevideo ja käidi Lihulas teiste koolidega mõõtu võtmas. Neil oli tehtud väga tore enesetutvustus, mille käigus iga meeskonna liige joonistas endast pildi, aga kahjuks see ei läinud neil tööle, kui nad Lihulas end tutvustasid.
Ettevalmistuse käigus rääkis ta mulle igasugu internetilehtedest ja prograamidest, mille abil saab teha igasugu toredaid asju, aga millest mina midagi ei tea ega jaga. Loodan, et laps õpetab.

Video on siin: https://www.youtube.com/watch?v=MDSCI3Q2764 .

Suuremad spordivad ja lapsevanem on segaduses :)

Eile oli meil siiski kodune päev, ka pillitunnid jäid ära - pillipoiste peres olid viirused kimbutamas. 
Paraku ei jäänud viiruseta ka meie - täna öösel jäi Reeta haigeks. Tegelikult oli ta minemas hommikul matemaatikaolümpiaadile, aga seekord siis ei õnnestunud. Eks talle kulub pikutamise päev ära ka, koolinädalad on tihedad ja väsitavad. Lisaks käisid nad Ristega mõlemad kahel nädalal järjest sisekergejõustiku meistrivõistlustel.

Riste aga läks eile võistlema  tõkkejooksus, (loobus selle nimel matemaatikaolömpiaadist :)) "Tv 10 olümpiastardile" mis toimub Lasnamäe Kergejõustikuhallis ja saabub koju täna õhtul viimase laevaga. Mitmetes blogides on olnud juttu viimase ajal sellest, kas arendada laste nõrku või tugevaid külgi. Ma pean selle teema peale kohe pikemalt mõtlema, sest varem pole selliseid küsimusi endale esitanudki. Igatahes laste spordis arendamine ja nende toetamine on  mulle täitsa uus ja võõras teema. Seni olen ma oma lapsi selles alahinnanud ja pigem tagasitõmmanud kui spordis edasi pürgima utsitanud, aga neil on liikumissoov ja isalt päritud spordipisik järjest tugevamini avaldunud. Üllatuseks mulle tuli kiitus treeneri poolt, kes tõstis positiivselt esile just Riste suhtumist ja töötahet harjutamise juures, aga ka loomulik kiirus pidi täitsa olemas olema.

Reetal on spordivõistlustel hetkel noorus/vanus raskendavaks asjaoluks - nimelt võistleb ta 4.-5.klassi vanusegrupis, olles ise 3.klassi laste vanune ja seega osadest  2 aastat noorem. Nii ongi ta viimasel ajal jäänud võistlustel järjest 4.kohale, mis küll tegelikult näitab, et ta on igati tegija, aga jätab lapsele endale natuke mõru maitse, sest medal lipsas ju napilt käest. Ise ma sellisel tasemel kunagi võistelnud pole ja minu kooli (ka keskkooli) spordipäevade tulemused on mu lapsed ammu selja taha jätnud :). Elu toob ikka igasugu üllatusi ja kogu aeg tuleb ümber õppida.

Vastatud!

Nüüdseks ongi koolis vastamas käidud ja kõik vajalik hindamiseks üle antud. Tasapisi tekivad hinded e-kooli ja reedeks peavad need kõik välja pandud olema. Järgmine nädal on koolis traditsiooniliselt rändamise ja ürituste päralt ning meie koduõppurid on ka kutsutud osalema. Näiteks on igal aastal juuni algul omakultuuripäev, mis tähendab lahtiseletatult erinevaid temaatilisi töötubasid ja ühist pannkookide söömist. Samuti avatakse kunstinäitus õpilaste töödest ja kunstiõpetaja loomingust Sõru muuseumis. Tänavu on õpitoad mereteemalised ja leiavad aset Sõru sadamas ja näitus kannab nime "Pruuniks teiseks juuniks".

Aga maikuus on juba ka rännatud koos kooliga, pole jõudnud siin rääkidagi. Ühel reedesel päeval käidi pealinnas ekskursioonil. Kavas oli Energia avastuskeskuse külastus, jalutuskäik üle Toompea Rahvusraamatukogusse, kus vaadati VAT teatri etendust "Andromeeda saar". Lastele meeldis, eelkõige seal avastuskeskuses muidugi, aga muu osa üle ka ei nurisenud.

Eile aga käidi viiuliansambliga kah Tallinnas. Seal oli Mustamäe Gümnaasiumi (meie pereisa endine kool) kooride kontsert. Sealse koorijuhi õde on meie viiuliõpetaja, seega pandi kokku selline kava, et viiuldajad saatsid koorilaule. Olevat olnud tore, ise ma kuulnud ega näinud pole :)

Täna sõitis Riste kooli meeskonna koosseisus KEATile. See on tegelikult kuuendikele mõeldud  üritus. Väikeses koolis on klassid nii väiksed, et kui ka kogu klass osaleb, ei saaks vajalikku 4 poissi ja 4 tüdrukut kokku, seega laenati viiendikke, isegi viienda klassi ainus koduõppurist tüdruk kaasa :) Kuna liiklusohutuse,- esmaabi- ja tuleohutusealased teadmised ja oskused ei ole kellelegi üleliigsed, siis on see hea võimalus teooriat praktikas rakendada. Loksub kenasti kokku tänavu terviseõpetuses õpituga ka.

Margareeta aga läheb homme Kärdlasse samuti traditsioonilisele üritusele - ülehiiumaalisele algklasside (1-3 kl.) olümpiale. Ta on seal ka eelmistel aastatel käinud, juba ootab pikisilmi.

Seega kaks-kolm viimast mainädalat on olnud meil väga tihedasti kooliga seotud. Täis vastamisi ja üritusi. Need viimased on muidugi täiesti vabatahtlikud, aga meile sobisid. Kevadeti, sel viimasel koolinädalal kui hinded väljas juba, tahaksid vist koduõppurid ka koolis käia, kogu aeg on ju põnevat toimumas :)

Kooliaasta on läinud ikka hirmus kiiresti! Olen Jumalale väga tänulik selle aja eest. Alles kaalusin laste koduõppele jätmist, juba on sellest terve aasta möödas. Ei ole olnud lihtne, aga kordagi pole tekkinud ka tunnet, et ajan vale asja. Vastupidi! Kuigi vahel on isegi raske olnud. Kevadisest vastamistega seotud "kriisist" aitas mind välja ühe koduõppesõbraliku lapsevanema lause - minu kirjelduse ja kurtmise peale, et kole pingeline on, tõdes tema, et "Aa, teil on siis praegu nii, nagu meil muidu igal õhtul! ".
Ja meie koduõpe ei lähe kindlasti kohe pikale puhkusele. Sirkliga ja õpikutega ma suvel lapsi taga ajama ei hakka kindlasti, aga plaanis on igasuguseid asju. Kui Jumal lubab ja me elame.

Kohalik fotovõistlus lastele

Emmaste Põhikooli 8.-9. klassi tüdrukud korraldasid talvel koolisisese fotokonkursi "Emmaste loodustäht". Ka meie tüdrukud võtsid osa. Parimad pildid trükiti välja ja ehivad nüüd kooli seina. Kes ise kohale minna ei saa, saab seda seina selle lingi kaudu :) : http://www.emmaste.edu.ee/cms/galerii/fotokonkursid/emmaste-loodustaeht-2014http://www.emmaste.edu.ee/cms/galerii/fotokonkursid/emmaste-loodustaeht-2014

Pealinnareis

Novembrikuu eelviimane nädalavahetus viis meid pealinna. Nimelt olid suuremad lapsed oodatud laulukaruselli salvestusele. Huvitav  ja silmaringi avardav oli saate tegemise köögipoolt näha!

Sugulastel külas olles sai muuhulgas jäädvustatud traditsiooniliselt õe-venna lasteperet ja maitstud harrastuskokast pereisa peeneid ja ülimaitsvaid roogi:)

Põikasime ka sõõrikohvikusse. Maiasmokad suutsid korraga pintslisse pista täpselt 2 sõõrikut vähem kui 1 kilo.

Nagu ikka loomapidajate talvehooaja reisid, oli ka see reis meil ühepäevane ettevõtmine. Ööseks ikka oma koju! (Teel praami sadamast linna ja tagasiteel praamilt Käinani oli huvitaval kombel meie reisikaaslaseks koorijuht Kristiina, kes käis misjonikoori proovis :)) Lapsed magasid küll juba praamis ööund ja said magavatena vooditesse tõstetud.

Riste käis Hiiumaa koolinoorte kergejõustiku MV

Riste kutsuti kooliga Kärdlasse võistlema. See talle meeldib. Tagasi tuli ta medal kaelas ja aukiri näpus:) Tema alal tema vanuseklassis oli 3 võistlejat:)

Foto: Hergo Tasuja

Mõõtmisest ja võrdlemisest.