Trimester lõppes, uus algas.

Trimester sai läbi ja ka e-kooli tekkisid tunnistused. Dorale pani küll üks õpetaja kogemata viie välja (esimest klassi numbritega ei hinnata) :), aga suured tüdrukud, juba 5. ja 7. klass, olid kõigi õpetajate silmis viie vääriliselt tööd teinud.

Õppeainete juures olid veel pikad kirjelduses õpitust ja hoolsuse ja käitumise iseloomustused.

Ma pean tunnistama, et koolis käijate tegemistega ma ennast e-kooli kaudu jooksvalt kursis ei hoiagi, sest nad saavad sajaprotsendiliselt hakkama oma kodutööde ja kaasavõetavate asjade haldamisega ja vastutavad ise. Õnneks tuletatakse ka mulle õigel ajal meelde, kui vaja puudumistõendit kirjutada või mõnele teatele vastata :). 

Ujumisest ja kirjutamisest ja lugemisest

Ujumises on selline seis, et kõik 19 lasteaialast ujuvad nüüd kätistega kenasti, ei pilli vette minnes ja saavad hakkama. Harjutused lähevad keerulisemaks ja ka need, kes algul kõige kõvemini kisasid, naudivad rõõmsalt vett, ainult 2-3 lapsukest, nende hulgas meie Kata, on aravõitu ja keerulisemate asjade puhul ajavad - "ma ei saa, ei taha, ei oska, tahan maa peale" joru. Siinkohal olen mina juba arengut takistav tegur, ilma minuta on protesti poole vähem. Natuke oleneb see julgemine ja saamine ka treenerist, sest põhitreener diferentseerib ülesandeid, asendaja mõõdab kõigile sama puuga (no ta ju kohtub lastega harva, ma mõistan) ja siis on hädisemad hädas. Kui varem tuldi raja lõpus veest välja, et kõndida madalamasse otsa ja uuesti vette ronida uut ülesannet täitma, siis nüüd ronitakse või sukeldutakse kõrvalrajale ja ujutakse tagasi. Kiiremad jõuavad 2 ringi ujuda, sel ajal kui algajamad teevad ühe tiiru. Ja pööratakse järjest enam tähelepanu tehnikale, kuidas jalgu-käsi liigutada. Uue arenguna on tunni lõpus võimalik senise väikses basseinis hullamise kõrval ka suure basseini vabal rajal parvede jm põnevate vahenditega mängida ja seda kasutab järjest enam lapsi, ka mitte kõige julgemad. Ja see on tore! Dora, kui mitu kolmandat aastat trennis käija on sageli harjutuste ettenäitaja ülesannetes ja ujub nagu hüljes (eriti võrreldes minuga:P).

Kirjatähed on ikka üks häda ja viletsus! Kui Dora klassijuhataja eile tunnistuse üle andis, küsisin, kas teised on ka kirjutamisega hädas. Õpetaja ütles, et vaid paar last pole hädas, et see on üks käeliselt erakordselt nõrk klass. Mina olen eluaeg teadnud, et kirjutab ikka pea, mitte käsi... aga oli lohutav kuulda, et teisedki muidu nutikad lapsed ei suuda väikselt kirjutada. Dora nende hulgas. Ta kurtis ka, et tempo on ainekavas nii kiire nende väiketähtedega, harjutamiseks pole tunde ette nähtudki ja osa asju jääb seega kodus teha. Aga jah, kas esimeses klassis peaks kodutöid olema üldse? Samuti arvas õpetaja, et tema jätab osa tähti järgmisesse aastasse. Jagasime oma tähelepanekuid ses osas, et korralikult kirjutada saab ainult pika ja terava pliiatsiga, aga lapsed ei taha seda üldse uskuda :).
Meie vôtame nüüd rahulikult oma mannakandiku välja ja hakkame kirjatähti tegema.

Lugemisega on see-eest tunduvalt ladusam. Mitu raamatut on läbi loetud, nii isevalitud kui ka need, mida klass koolis lugema pidi. Selgus, et Dora loeb edukalt ka vaikselt omaette. Nüüd tuleks leida mõni ülitore raamat, mis lugemihuvi suurendaks ja lugejat rõõmustaks. Kui kellegi on ses osas soovitusi, siis palun jagada ideid.

Vahekokkuvôte

Küll on hea, et koduõppel loevad ka kõik sellised päevad, kus arvudes kajastatavaid ja hinnetega mõõdetavaid tulemusi ei produtseeritagi, aga kogemused ja avastused kogunevad sellegi poolest. See on ühtaegu nii lohutav kui ka hirmutav. Sest eks päevi on erinevaid. Meie viimased tegemised on olnud reedene  Saaremaa reis, laupäevane matk issiga Tohvri rannakaitsepatareidesse,  traditsiooniline vaba (st ilma pühapäevakoolita) pühapäev ja teisipäevasele ujumistrennile järgnenud raamatukogukülastus ja emmega juuksuris käimine. (Tänane hommik näiteks on lastel olnud minu osalusetagi väga iseseisev ja sisukas - natuke plokkflöödimängu, hommikusöögivalmistamine, kadrisanditamisemõtted, pimesikumäng ja legod, legod, legod. Ma pole täna veel tabanud hetke, mil raamatute taha ärgitamine tuleks tädrukutele meeldiva üllatusena ja seetõttu lükkub see meil ilmselt päeva teise poolde.)

Esmaspäeval käis Dora koolis senitehtut ette näitamas. Enne seda sai õpetajateni toimetatud IÕK ja väike ülevaade/aruanne. Ma tegelikult ei tea, kas kellelgi on aega süveneda, mis mina kirja panen, aga seadus  ju kohustab ja neis kindlaks määratud piirides on meil vabad käed. Hindeid esimeses klassis nagunii ei tule, aga suulises tagasisides jäi klassijuhataja Doraga igati rahule ja kirjutab ka sõnalise tunnistuse semestri lõpus. Dora lahendas koolis matemaatikas töölehti ja eesti keeles pidi värvima häälikute gruppe, loodusõpetuses vesteldi ja vaadati kõik vihikud üle. Dorale täitsa meeldis, aga klassis õppimise kogemus oli talle tõeline kannatlikkuse proov - teiste järgi ootamine nt lugemises ja pidev kordamine olid talle võõrad. (Sama asja käes vaevlevad ka suuremad tüdrukud siiani, aga see on grupis õppimise paratamatus ja teistega arvestamine on oskus omaette, ehkki mitte alati mugav).

Tempo on see, mis mind ikka veel imestama paneb. Kiiresti, kiiresti ja palju korraga. Jõuluks peavad näiteks väikesed kirjatähed selged olema, teisel poolaastal jätkatakse suurtega. Meie siin alles alustasime kirjatähtedega ja see ei tekita Doras üldse sellist õhinat, nagu suuremate laste ajast mäletan :). Aga nii ongi, et lapsed pole omavahel võrreldavad. See hoiab ka lapsevanema mugavusse langemast, et läbiproovitud meetodid ei tööta.  Sellistel novembripävedal nagu täna, mil valgeks ei lähegi, tuleb püüda ju positiivne olla!

" Sinna-tänna lehekene lendab...

...dokumendiks saab..."
Koostasin meie esimese klassi õppurile IÕK. Kirja said peamiselt see, mida minu meelest võiks üks tavaline 8-aastane esimese õppeaasta kevadeks laps teada ja osata. Ei kirjutanud sihilikult kusagilt ainekavadest otse maha (see oleks lihtsalt paberimäärimine). Aga arvestasin küll lapse soove ja huvialasid. Kui keegi jaksab lugeda ja arvamust avaldada, olen tagasiside eest väga tänulik.

 1) Eesmärgid õppeainete kaupa ning eesmärkide saavutamiseks kasutatavad meetodid.

Eesti keel

Eesmärgid:

Ladusa lugemisoskuse, tekstist aru saamise ning elementaarse kirjutamisoskuse omandamine.

* Lugemine. Ea-ja oskustekohaste kohaste tekstide lugemine, tekstist aru saamine  ja ümber jutustamine. Raamatute lugemine ja lugemispäeviku pidamine.

* Kirjutamine. Korralik käekiri (trükitähed ja seotud kiri), tähelepanu tööde vormistamisele.

* Pikad ja lühikesed häälikud sõnades. Suur ja väike algustäht, lauselõpu märgid.

* Luuletuste ja laulude pähe õppimine.

Matemaatika

Eesmärgid: 

* Arvude tundmine 100 piires ja ladus arvutamine 20 piires (liitmine, lahutamine, korrutamine, jagamine. Tehete vahelised seosed),  täiskümnetega arvutamine 100 piires.

•  Numbrite korrektne kirjutamine
• Arvutamine.
• Tekstülesannete ja nuputamisülesannete lahendamine.
• Kella, kalendri  ja rahaühikute tundmine ja kasutada oskamine igapäevaelus.

Loodusõpetus 

Võimalikult integreeritud teiste ainetega ja käsitletavate teemadega. Võimalikult praktiline!

Eesmärgid:

Oma elukeskkonna ja iseenda tundma õppimine, enda koha tajumine perekonnas  ja ühiskonnas tervikuna ning tervisliku eluviisi jätkuv kujundamine.

•  Aastaaegade vaheldumisega seotud protsessid looduses
• Koduümbruse taimestik, loomastik.
• Aiamaa ja iluaed.
• Taimede paljunemise viisid.
• Koduloomad, nende eest hoolitsemine ja  saadused.
• Ilm ja ilmavaatlus.
• Keskkonnahoid, prügikäitlemine, taaskasutusvõimalused.
• Tutvumine erinevate ainetega, lihtsad katsed.
• Osalemine talvises aialinnuvaatluses.
• Osalemine projektis „Tere, kevad“.
• Osalemine loodusringis 1x nädalas.

Kunsti-ja tööõpetus

Võimalikult integreeritud teiste õppeainetega ja nende teenistuses.

Eesmärgid: loovuse arendamine ja oma emotsioonide ja mõtete väljendamine, praktiliste oskuste omandamine.

• Tutvumine erinevate kunstimaterjalide ja -tehnikatega, kasutamisvõtete omandamine

• Tunnete, looduse, esemete inimeste ja loomade kujutamine.
• Kaunistuste ja kingituste meisterdamine tähtpäevadeks.
• Lihtsamate toitude valmistamine.
• Oma töökoha ja vahendite korrashoid.
• Osaleb kunstiringis 1 x nädalas.

Muusikaõpetus

Eesmärk: muusika nautimine (kuulamine ja ise musitseerimine) ning muusikalise kirjatarkuse omandamine.

• Muusika kuulamine ja musitseerimine.
• Tutvumine rütmide ja nootidega.
• Laulmine ja viiulimäng, plokkflöödiga tutvumine, rütmipillidel mängimine.
• Osaleb viiulitundides 2 x nädalas.
• Osaleb mudilaskoori töös aeg-ajalt, soov osaleda laulupeol suvel 2017 ja võimaluse korral osalemine suvises viiulilaagris.

Kehaline kasvatus

Eesmärk:liikumisrõõm ja tervisliku eluviisi kujundamine, tervise hoidmine ja tugevdamine.

• Liikumisharrastuse kujunemine pereürituste kaudu. Matkamine, talispordialad, rattasõit.
• Tutvumine sportmängudega ja kergejõustikualadega.
• Osaleb kergejõustikutrennis 1x nädalas ja ujumistrennis 1 x nädalas.
• Võimalusel osalemine emadepäevajooksul 2017a mais.

Läbivad teemad

• Ohutu liiklemine.
• Tuleohutus.
• Ohutus veekogu ääres, metsas.
• Arvuti kasutamine õppe-eesmärgil.
• Oma asjade ja õppevahendite eest hoolitsemine.

2) Kasutatavad materjalid ja õppevahendid

Eesti keel

• 1.poolaastal Koolibri Aabits, Aabitsa töövihik, sama komplekti kuulamisülesannete cd ja seotud kirja õppimiseks Kirjavihik 1,
• Ettelugemiseks "Jaagupi esimene koolisügis",
• jooneline vihik trükitähtede harjutamiseks,
• liikuv aabits sõnade ladumiseks,
• Montessori tähekaardid suur-ja väiketähtedega,
• seotud kirja harjutamiseks abijoonega vihik,
• Raamatud ja teatmeteosed,
• Isetehtud õppemängud,
• Internetis õppemängud ja Miksike,
• 2.poolaastal õpik „Ilus emakeel“ koos selle juurde kuuluvate töövihikutega,

Matemaatika

• Avita matemaatika tööraamatute komplekt (1.ja 2.osa),
• ruuduline vihik,
• Montessoori arvude kaardid, pärlid, arvupulgad,
• looduslikud materjalid arvutamiseks ja isetehtud mängud,
• kalender, kell, õpperahad,
• arvutis Nutispordi leht ja Miksike.

Loodusõpetus

• Koolibri looduõpetuse tööraamat,
• õppekäigud ja temaatilised raamatud,
• valge vihik kirjalikeks töödeks,
• Tööriistad katseteks ja praktilisteks töödeks,
• Internetis„Tere kevad“ leht ja "Talvise aialinnuvaatluse" leht.

Muusikaõpetus

• Koolibri muusika töövihik
• Noodihihik
• Pilliõpikud (viiul, plokkflööt)
• Kuulamiseks cd ja internet.
• Rütmipillid, muusikainstrumendid.

Kunsti-ja tööõpetus

• Akvarellid, pastellid, guaššid, akrüülid,
• erinevad paberid,
• pliiatsid, viltpliiatsid, süsi, sangviin,
• liimid, käärid,
• valmis meisterdamise detailid,
• taaskasutusmaterjalid.

Läbivad teemad

• Liiklusaabits,
• tuleohutusmaterjalid,
• esmaabiõpik.

3) Hindamine

• Sõnaline kirjeldamine ja tagasiside tööprotsessi jooksul ja lõppedes. Omandatud oskuste ja pädevuste analüüs.
• Vähemalt 2 korda aastas kohtumine klassijuhataja ja aineõpetajatega koolis. Enne kokkusaamist tehtud tööde kokkuvõtte esitamine tabelina.

Lauamäng "Sügis"

Vahetult enne lund sai meil valmis üks sügise teemaline õppemäng. Riste aitas ka seda koostada ja vormistada.

Mängus on kolm suurt looduspilti (igal mängijal või meekonnal oma), millele tuleb "punkte" koguda - seeni, värvilisi lehti, pilvi ja rändlinde - vastates küsimustele õigesti ja mängu lõpuks on pildid sügisesed ja värvilised. Õige vastuse korral saab keerutada vurri ja vastavalt saadud värvile valida oma pildile täiendust. Küsimusi on mängus 60 ja kõik seotud otseselt või kaudselt sügisega, koondades endas loodusõpetuse, nimeseõpetuse ja koduloo teemasid ja olles seega kõigi sügise teemade kordamiseks ja kokkuvõtteks. Kui vastust ei tea, tuleb selle kohta infot otsida (raamatud, Internet), siis järgmine kord teab!
Katsusime küsimused nii koostada, et eri vanuses laps saaks vastata õigesti. Nt küsimusele - "Kuidas tekib vikerkaar?" võib viiene ja kolmeteistkkümnene mitut moodi õigesti vastata.  Mõned küsimused on selle kohta, kellel on meie peres ja tuttavate hulgas sünnipäev või milliseid köögivilju me tänavu aiamaal kasvatasime, osa puudutavad Hiiumaa loodust - näiteks nimetada siin elavaid kiskjaid jne. Ausalt öeldes ei osanud ma aimatagi, et meie viiesele ei valmista mingit probleemi rääkida teemadel kuidas ravida kodusel teel külmetushaigusi (ta pole sugugi sage põdeja), nimetada viis kartulist tehtavat toitu ja samapalju lehtköögivilju. Lapsed mängisid mängu väga hea meelega.

Täna tunnen ma end läbikukkunud pedagoogina

Nagu ma varem olen ka maininud, juhendan tänavu kohaliku vabaajakeskuse plokkflöödiringi. Siiani on olnud tõeliselt tore, sest lapsed on lihtsalt nii toredad! Aga täna tunnen end ma läbikukkunud pedagoogina.

Õpilaste hulgas on mitmeid poisse. Meie peres on ainult tüdrukud ja seetõttu kohtun minu jaoks üsna uue maailmaga. Väikesed mehed, kes on igavesti toredad rüblikud, aga kui neid mitu ühte ruumi saab, tundub mulle, et ma pean midagi tegema hoopis teisiti, kui tüdrukute puhul. 

Õpetaja ilmselgelt kiusab lapsi, kui palub püsti seista, seejuures kahel jalal ja mitte toetada lauda/seina/tooli. Täielik ebaõiglus: lugusid tuleb mängida isegi mitu korda järjest. Telefonis ei saa üldse olla - see on muidugi naljanumber, sest koolis on nagunii telefon keelatud ja selle üle kurtval lapsel polegi üldse nutitelefoni. Mängu ei tohi ebaausate võtetega võita, täielik jama ju! Kui kohe ei õnnestu, tuleb loobuda üritamast. Mis kõige hullem: auke pillil tuleb katta õige käe õigete sõrmedega. 

Muidugi ei nõua mingeid eelteadmisi, oskusi ja kogemusi pillimänguga. Ka viisi ei pea pidama, ega ideaalse rütmitundega olema. Ma tean, et nii ongi keerulisem. Aga kas natukenegi viisakat käitumist ja täiskasvanu aktsepteerimist on liiga palju palutud tänapäeva lapselt? 

Täna surfan ma mööda internetti ja küsin nõu, kuidas muuta õppimisprotsess ka poistele köitvaks. Ja kahtlen, kas ma ei peaks jätkama esialgu ainult individuaaltundidega. Sest ansambli(mängu)s võimenduvad kõigi osapoolte seisukohad. Ja kui need juhtuvad olema negatiivsevõitu, siis kokku tuleb väga kole asi. Ja ma ei mõtle siinkohal üldse muusikat, vaid lihtsalt suhtlemist. 

Matkal korbi mägedes

Dora käis paar nädalat tagasi matkal Tihu järvede ääres ja talle meeldis väga. Matka korraldas kohalik vabaajakeskus ja reklaamis loodusringi juhendaja. Järjekordne matk pidi toimuma Korbi mägedesse ja otsustasime taas minna.

Et see Kõpu poolsaar ka igast nurgast nii isemoodi on! Minu meelest keerasime me suurelt teelt metsa üsna samas kohas, kus mineva-aastasel pühapäevakooli aastalõpu matkal, aga välja jõudsime hoopis mujale! Korbi mäed on saanud oma nime hiiukeelsest ronga nimetusest, korbid on rongad. Mäed olid täiesti arvestatavad, ikka üle 40m merepinnast. Ja suurima mäe tipust paistis üle puulatvade päikesekullas kiiskavvalge Kõpu majakas.

Edasi tuli mitu kilomeetrit räga, sest liikusime mere suunas läbi väga vana metsa. Mere äärt pidi läksime Kaleste suunas ja seal oli peatus RMK laagerdamiskohas, kus ma polnud ka varem kunagi käinud. Termosega tee oli meil endal kaasas, matka korraldajate poolt pähklisegud, näkikeivad erinevate määretega ja kommid.

Edasi liikusime läbi Kaleste küla tee äärde. Kogu matka pikkus oli erinevate gps-ide ja nutikate telefonide andmetel 8-10km kandis. Dora kõndis selle maa üsna vähe nurisedes ära, komm põses aitas palju kaasa. Koju jõudes polnud Dora väsimusest jälgegi, kohe oli vaja pööningult suusad alla võtta ja ümber maja sõitma hakata!

Raamatukogupäev

Praegu on me auto paranduses ja seetõttu seikleme ringidesse bussidega. Sel neljapäeval sisustasime bussi saabumise ja huviringi algamise vahele jääva aja kohalikus raamatukogus.
Jõudsime kohale juba enne avamist ja tegime 10 minutit aega parajaks imetledes raamatukogu ümbruses kasvavaid mände ja vesteldes sellest, kuivõrd erinevateks männid metsas ja lagedal kasvavad.
Nii-nii-nii hea on kui on selliseid hetki, kui on aega rahulikult vesteldes päeva sisse elada. Järjest enam hindana koduõppes pisiasju, aeglaselt liikumist ja hetke nautimist.

Kui raamatukogu avati, läksime kohe teisele korrusele, et koolitükke teha. Eesti keele lugemine, töövihik ja kirjavihik olid selleks kaasas. Lisaks registreerisime Dora lugejaks ja laenutasime lugemiseks mõned raamatud. See  viimane oli tõttöelda seekord minu initsiatiiv, puhtalt harjutamise ja lugemisoskuse lihvimise mõttes "kohustuslik kirjandus". Eks katsume õigeid raamatuid leida, et laps lugemise nautimise tunde kätte saaks. Dora täitis ise avalduse blanketi ja põgusalt tutvusime ja raamatukogu kasutamise reeglitega. Plaan oli ka lugemispäevik sisse seada, mida järgmisel päeval ka kodus tegime.

Raamatukogust lahkudes ununesid Dora kindad sinna, hiljem helistas raamatukoguhoidja Dora telefonile, mille numbri ta avalduses kontaktiks jättis ja andis sellest teada, muidugi olime ka ise poolel teel avastanud, aga ei jõudnud tagasi minna. Enne õhtust bussi jõudis Dora ise kindad ära tuua. Väike iseseisvuse harjutus seegi.