Jõudsime kohale juba enne avamist ja tegime 10 minutit aega parajaks imetledes raamatukogu ümbruses kasvavaid mände ja vesteldes sellest, kuivõrd erinevateks männid metsas ja lagedal kasvavad.
Nii-nii-nii hea on kui on selliseid hetki, kui on aega rahulikult vesteldes päeva sisse elada. Järjest enam hindana koduõppes pisiasju, aeglaselt liikumist ja hetke nautimist.
Kui raamatukogu avati, läksime kohe teisele korrusele, et koolitükke teha. Eesti keele lugemine, töövihik ja kirjavihik olid selleks kaasas. Lisaks registreerisime Dora lugejaks ja laenutasime lugemiseks mõned raamatud. See viimane oli tõttöelda seekord minu initsiatiiv, puhtalt harjutamise ja lugemisoskuse lihvimise mõttes "kohustuslik kirjandus". Eks katsume õigeid raamatuid leida, et laps lugemise nautimise tunde kätte saaks. Dora täitis ise avalduse blanketi ja põgusalt tutvusime ja raamatukogu kasutamise reeglitega. Plaan oli ka lugemispäevik sisse seada, mida järgmisel päeval ka kodus tegime.
Raamatukogust lahkudes ununesid Dora kindad sinna, hiljem helistas raamatukoguhoidja Dora telefonile, mille numbri ta avalduses kontaktiks jättis ja andis sellest teada, muidugi olime ka ise poolel teel avastanud, aga ei jõudnud tagasi minna. Enne õhtust bussi jõudis Dora ise kindad ära tuua. Väike iseseisvuse harjutus seegi.
