Et praegu on juba pea kuu aega olnud Sander meil ja seetõttu peaksime liikuma temaga koos, oleme sättinud asjad nii, et ikkagi oleme hommikuti E ja N kodus kuni viiuldamiseni ja Aleksei sõidutab meid, mitte ei sõida ise bussiga varem Emmastesse, nagu edaspidi olema saab. Ja kuna neljapäevased plokkflööditunnid (ansamblid) algavad alles peale vaheaega, siis mina olen N kodune ja Dora käib üksi ringides ja saabub suuremate õdedega koju. Teisipäevahommikuti oleme ujumas käinud, aga siis oleme kodus tagasi juba kella 11ks, nii et koduõppimine sujuvalt järgneb sellele. Muudel päevadel pole mingit huvitegevust, seega saame mõnusalt kodus olla. Kata tahab väga käia lasteaias ja ei taha ühtki E ega N vahele jätta, seda on ta ka saanud, välja arvatud siis, kui me mandril käisime.
Veel oleme käinud ühel kontserdil, mis toimus Emmaste koolis saalis pühapäevasel pealelõunal, kuulamas tšellot ja klaverit. Suuremad lapsed keeldusid kaasa tulemast, nooremad palusid väga end kaasa võtta ja kuulasid kaks pikka tšellokontserti nurinata ära. Eelmisel laupäeval, kui meil oli hirmustõhus õuetööpäev, tahtis Dora väga minna loodusringis reklaamitud matkale Tihu järvede äärde, millele eelnes ka loeng matkavarustuse ja toidu kohta. Läks nii, et Dora sai üritusele klassivenna ja tema emaga, kes otsisidki laupäevaks mõnusat tegevust (ja samal ajal tuli Katale klassivenna õde külla, nii et kõik lapsosapooled olid rõõmsad ja vanemad said usinasti töötada).
Õpime hommikuti peale ärkamist, täitsa omas tempos. Kui ma nüüd vaatasin ükspäev e-kooli, siis igatahes oleme me klassist maas eesti keeles täitsa korralikult. Noh, see pole muidugi mingi probleem. Lugemine läheb järjest sujuvamaks, teksti mõistmine on hea, aga õigesti kirjutama õppimine võtab Doral aega, mis on mulle harjumatu, sest teisel lapsed enam seitsmesena häälikute pikkuse ja tugevusega ei eksinud. Töö käigus olen avastanud, et väga aitavad erinevad ülesanded, näiteks kui niisama aabitsateksti lugemine oli juba lihtne, siis vanasõnade kokku panemine etteantud lauseosadest oli ikka paras pähkel, samuti ludinal loetud lause ise ladumine liikuva aabitsa tähtedega oli ikkagi keeruline. Ehk siis ainult ladus lugemine ei näita midagi, aga erinevate osaoskuste pidev treenimine hakkab efekti andma küll.
Matemaatikat ja loodusõpetust teeme ka. Matemaatikas on Doral raske tajuda tehetevahelist seost ja hoomata, millest arvud koosnevad. Arvutab küll kenasti kümne piires, üle selle mitte, välja arvatud täiskümnetega. Arvutamise juures kasutab sõrmede abi, aga näen, et asi läheb sujuvamaks ja automaatsemaks ka. Numbreid kirjutas peegelpildis päris pikalt, nüüd kirjutab enamasti õigesti. Loodusõpetus on muidugi lihtne esimeses klassis. Aga talle meeldib ja katsun asja hästi eluliselt võtta, maalapse jaoks pole ju puulehed või tööriistad mingi teoorias töövihikust omandamise asi. Lisaks käib ta ka loodusringis, kus tehakse igasuguseid katseid ja pidi põnev olema. Muusika olen jätnud praegu küll vaid viiuliõpetaja kanda (kes on ka kooli muusikaõpetaja) ning kunstiga on seis selline, et peale kuudepikkust kola vahel elamist, pahna sorteerimist ja aastatega kogunenud taieste tallele panemist pole veel kunstiinspiratsiooni mul peale tulnud :). Tegelikult kõiksugu põnevaid vahendeid olen kokkuostnud, aga need ootavad oma aega. Dora käib ka kooli juures kunstiringis, seega ma usun, et olukord katastroofiline hetkel pole. Kehalise katab minu silmis ujumine ja kergejõustik, ju siis kuuleb, mida uus kehalise õpetaja koduõppurilt selles vallas ootab.
Igatahes on hea, et me saame praegu temaga kodus pusida ja tasapisi juurde iseseisvust harjutada ringides käimisega. Tundub, et koormus praegu üle jõu ei käi. Nii hea, et mingeid hindeid ei pea panema. Õpetaja jutule läheme novembri lõpus, siis kui esimene trimester lõppema hakkab.
Kuvatud on postitused sildiga Argipäev. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Argipäev. Kuva kõik postitused
15.9.16
Huvide ja hariduse kombineerimine
Tundub, et hakkab paika loksuma!
Huvihariduse ja koduõppe kombinatsioon annab tänavu meile sellise töörütmi, et enamuse nädalast oleme väikestega täiesti kodused ja kahel päeval õpime täiesti kodust väljas. Emaspäeva ja neljapäeva peale mahtusid nii Dora huviringid, minu plokkflööditunnid ja kui ka Kata lasteaiapäevad.
Nimelt hakkas Kata rääkima, et viidagu ta ometi lasteaeda, tema väga tahab ja julgeb. Võibolla on see mingi viieastaste teema? Kata rääkis, et juba mitu korda on üks kasvataja teda kirikus lasteaeda kutsunud ja tema oli öeldnud, et mõtleb veel selle peale. Hoiatas meid, et kui ta hakkab lasteaias käima, siis ta saab kohe suureks, sest seal ju hakatakse teda kasvatama. Selliseid pärleid pillab ta viimastel nädalatel igapäevaselt ja tema asjalikkus paneb mind imestama. (Eile näiteks käisime temaga kasutatud riiete poes ja esimest korda elus käis Kata üliasjalikult riidestangede vahel, leidis endale meeldivaid riideid, üllatus rõõmsalt ja uuris, kas need on tema suurus ja kas me saaksime neid osta. Leiud seejuures olid väga asjalikud ja riided igati sobivad, nii et ostukorvi rändas mitu asja.)
Igatahes ma siis sel esmaspäeval lubasin ta lasteaeda ja ta oli ülirahul. Nüüd on ta suuremate rühmas ja seal mõistagi teised kasvatajad/õpetajad ja suuremate mängud ja asjad. Muidugi, seal on mitu kirikust tuttavat last ja kasvataja, samas rühm on väike (11 nime kirjas), tegeletakse avastusõppega ja hakatakse ujumistundides käima. Ma mäletan, et ise läksin samuti viiesena lasteaeda ja nautisin täiega. Täna on ta siis teist päeva aias, sest on neljapäev.
Sel ajal aga, kui Kata lasteaias on, õpime me hommikul Doraga ära (olenevalt olukorrast kas kodus, nagu täna või tulevikus vahel ka raamatukogus või vabajakeskuses) ja jalutame (või siis sõidame, nagu täna) koolimaja juurde. Seal nimelt on Doral viiulitunnid ja võimalus osaleda kergejõustikus, loodusringis ja kunstiringis, kuni ta koos suuremate õdedega saab koolibussiga koju vurada. Mina samal ajal teen käsitöömajas kooliõpilastele plokkflööditunde* ja jalutan (või sõidan bussiga) lasteaeda, kus teen tunde lasteaiaealistele. Esmaspäeviti saab Kata koju issiga, sest mina lähen kooriproovi, aga neljapäeviti saan ma võtta aiast Kata kaasa ja tööpäeva lõpuks jõuabki kogu pere koju.
Suurematel tüdrukutel on logistika vähekene keerulisem. Reeta sõidab esmaspäeviti Käinasse solfi (kahjuks Emmaste solfi aeg talle ei sobi, kuna kattub koolitunniga ;(), teisipäeviti sõidavad mõlemad Kärdlasse orkestriproovi, aga ülejäänud päevadel on huviringid kooli juures ja seega on tüdrukud hiljemalt kella 17ks kodus. Mõlematel on nüüdseks jäänud samad hobid - ikka muusika (viiul, solf, laulukoor, orkester), jalka ja kergejõustik (ja ringide-trennide ajadki kattuvad, kuna mõlemad on nüüd samas kooliastmes).
* Plokkflööditunnid on sellest sügisest vabaajakeskuse huviring. Ja mind täidab aukartus ja imestus, sest leidus 3 koolilast, 2-3 lasteaialast ja 1 täiskasvanu, kes sooviks plokkflööti õppida! Täna on meil esimene kohtumine.
Huvihariduse ja koduõppe kombinatsioon annab tänavu meile sellise töörütmi, et enamuse nädalast oleme väikestega täiesti kodused ja kahel päeval õpime täiesti kodust väljas. Emaspäeva ja neljapäeva peale mahtusid nii Dora huviringid, minu plokkflööditunnid ja kui ka Kata lasteaiapäevad.
Nimelt hakkas Kata rääkima, et viidagu ta ometi lasteaeda, tema väga tahab ja julgeb. Võibolla on see mingi viieastaste teema? Kata rääkis, et juba mitu korda on üks kasvataja teda kirikus lasteaeda kutsunud ja tema oli öeldnud, et mõtleb veel selle peale. Hoiatas meid, et kui ta hakkab lasteaias käima, siis ta saab kohe suureks, sest seal ju hakatakse teda kasvatama. Selliseid pärleid pillab ta viimastel nädalatel igapäevaselt ja tema asjalikkus paneb mind imestama. (Eile näiteks käisime temaga kasutatud riiete poes ja esimest korda elus käis Kata üliasjalikult riidestangede vahel, leidis endale meeldivaid riideid, üllatus rõõmsalt ja uuris, kas need on tema suurus ja kas me saaksime neid osta. Leiud seejuures olid väga asjalikud ja riided igati sobivad, nii et ostukorvi rändas mitu asja.)
Igatahes ma siis sel esmaspäeval lubasin ta lasteaeda ja ta oli ülirahul. Nüüd on ta suuremate rühmas ja seal mõistagi teised kasvatajad/õpetajad ja suuremate mängud ja asjad. Muidugi, seal on mitu kirikust tuttavat last ja kasvataja, samas rühm on väike (11 nime kirjas), tegeletakse avastusõppega ja hakatakse ujumistundides käima. Ma mäletan, et ise läksin samuti viiesena lasteaeda ja nautisin täiega. Täna on ta siis teist päeva aias, sest on neljapäev.
Sel ajal aga, kui Kata lasteaias on, õpime me hommikul Doraga ära (olenevalt olukorrast kas kodus, nagu täna või tulevikus vahel ka raamatukogus või vabajakeskuses) ja jalutame (või siis sõidame, nagu täna) koolimaja juurde. Seal nimelt on Doral viiulitunnid ja võimalus osaleda kergejõustikus, loodusringis ja kunstiringis, kuni ta koos suuremate õdedega saab koolibussiga koju vurada. Mina samal ajal teen käsitöömajas kooliõpilastele plokkflööditunde* ja jalutan (või sõidan bussiga) lasteaeda, kus teen tunde lasteaiaealistele. Esmaspäeviti saab Kata koju issiga, sest mina lähen kooriproovi, aga neljapäeviti saan ma võtta aiast Kata kaasa ja tööpäeva lõpuks jõuabki kogu pere koju.
Suurematel tüdrukutel on logistika vähekene keerulisem. Reeta sõidab esmaspäeviti Käinasse solfi (kahjuks Emmaste solfi aeg talle ei sobi, kuna kattub koolitunniga ;(), teisipäeviti sõidavad mõlemad Kärdlasse orkestriproovi, aga ülejäänud päevadel on huviringid kooli juures ja seega on tüdrukud hiljemalt kella 17ks kodus. Mõlematel on nüüdseks jäänud samad hobid - ikka muusika (viiul, solf, laulukoor, orkester), jalka ja kergejõustik (ja ringide-trennide ajadki kattuvad, kuna mõlemad on nüüd samas kooliastmes).
* Plokkflööditunnid on sellest sügisest vabaajakeskuse huviring. Ja mind täidab aukartus ja imestus, sest leidus 3 koolilast, 2-3 lasteaialast ja 1 täiskasvanu, kes sooviks plokkflööti õppida! Täna on meil esimene kohtumine.
18.8.16
Uus kooliaasta paistab
Suvi on läinud imeruttu. Viimase paari nädala jahedus, vihmad ja murule langenud kollased kaselehed annavad märku, et aeg on hakata sügisele mõtlema. Tegelikult juba juulis olid pihlakad tavatult punased ja viskasime nalja, et varsti tuleb kindlasti ministeeriumist uudis, et "sel aastal algab seoses pihlakte punaseks minemaisega kool varem":).
Meie peres on sel sügisel õppureid rohkem, kui iial varem korraga. Suuremad tüdrukud jätkavad koolis, 7.ja 5.klassis. 1.klassi õppur Dora õpib kodus, kokkukeppel kooliga individuaalõppel. Ja ka pereisa alustab õpinguid.
Hetkel veel on me põhitähelepanu remondil. Nii väga sooviks, et saaksime septembri alguses laste tubadest välja kolida, oleks palju mõnusam ja lihtsam majandada. Ega siis polegi muud kui joosta taas pahteldama, lihvima, krohvima ja koristama :)
Meie peres on sel sügisel õppureid rohkem, kui iial varem korraga. Suuremad tüdrukud jätkavad koolis, 7.ja 5.klassis. 1.klassi õppur Dora õpib kodus, kokkukeppel kooliga individuaalõppel. Ja ka pereisa alustab õpinguid.
Hetkel veel on me põhitähelepanu remondil. Nii väga sooviks, et saaksime septembri alguses laste tubadest välja kolida, oleks palju mõnusam ja lihtsam majandada. Ega siis polegi muud kui joosta taas pahteldama, lihvima, krohvima ja koristama :)
28.1.16
Päevaplaan kujuneb endiselt
Aeg lausa lendab, juba on jaanuari viimane nädal lõppemas. Hommikuti oleme endiselt lugenud "Kuldtäht Ericule". Esmaspäeval veetsime mitu tundi õues, et rõõmu tunda veel lumest, enne kui vihma kallama hakkas. Käisime suusatamas päris pika tiiru (1,5 tundi) ja lapsed olid päris vaprad. Kata vahepeal tüdis ära ja andis kepid minu kätte, Dora aga oleks veelgi sõitnud. Koju jõudes ei raatsinu tuppa minna, hoopis tegime lumememme ja ehitasime oma liumäge edasi ja lapsed lasid liugu. Talvekombed said tõsise testi - väljast ligumärjad, aga seest jäid kuivaks :)
Võtsime ette taas "tõsisemalt" ka tähtede kirjutamise ja lugemisharjutused. Kuigi plaani meil ju ees pole otseselt, liiguvad raamatutes ikkagi teemad käsikäes aastaaegade ja tähtpäevadega ja meie peame nüüd peaaegu otsaga veebruaris, kuidagi jõuluteemadest mööda laveerima nii, et vajalik saaks omendatud :P.
Lapsed tahavad kangesti meisterdada. Tegime eile lõngast linnukesi, sobis kenasti Dora lugemispala teemaga kokku. Meie muidugi läksime seda teed, et kõigepealt leiutasime ise "jalgratast" pildi järgi ja siis vaatasime videot. Aga linnud tulid päris toredad küll. Mulle tuli eile ka meeldetuletus, et sel nädalavahetusel on talvine aialinnuvaatlus.
Tundub, et meil kestab nädalaplaani kujunemine veel edasi. Hetkel näib, et on tulemas nädala sees kaks kodunt väljas olemise päeva ja need kattuvad Dora viiulitunni-ja minu plokkflööditunnipäevadega. (Enne käisime T lastehoius ja muusikatundides, N lastehoius ja R muusikatundides.) Nüüd tekkis meil selline uus olukord, et pea igal õhtul on jutuks, et lapsed soovivad lasteaeda minna ("Paluuuuun, ja iga päev!").
Pidasime siis plaani, et ehk teisipäeviti saakski siis nad käia lasteaias ja Dora läheks keset lasteaiapäeva issiga viiulitundi. Nii jääb ära meie kõigi transportimine kodunt, Kata saab viiulitunni ajal hoitud ja boonusena veel see, et koolieelikud käivad teisipäevahommikuti ujulas. (Muidu veeretasin peas mõtet, et ehk hakkaks veebruarist nendega neljapäeviti ise ujulas käima, aga ilmselt siis ei hakka.) Mina teeks hommikul kodus tööd, sõidaks siis plokkflööditundi üksi ja teisel kellajal, aga saaks peale seda jalutada lasteaeda ja siis saame 2/3 perega (suuremad tüdrukud on sel päeval Kärdlas ja Käinas oma muusikatundides) koos koju minna autoga. See on teooria, praktikas jäid meil plokkflööt ja viiul sel teisipäeval ära :)
Teine kodunt väljas käimise päev oleks teoreetiliselt reede, aga lasteaia asemel on meil seni olnud paar korda Leisu asja - seal oli kelgutamine ja mängupäev. Kas reeded mingil kujul lastehoius jätkuvad, näitab aeg. Aga teada on, et reedeti on mul 2 plokkflööditundi ja Doral viiul, seega ikkagi kodunt väljas.
Võtsime ette taas "tõsisemalt" ka tähtede kirjutamise ja lugemisharjutused. Kuigi plaani meil ju ees pole otseselt, liiguvad raamatutes ikkagi teemad käsikäes aastaaegade ja tähtpäevadega ja meie peame nüüd peaaegu otsaga veebruaris, kuidagi jõuluteemadest mööda laveerima nii, et vajalik saaks omendatud :P.
Lapsed tahavad kangesti meisterdada. Tegime eile lõngast linnukesi, sobis kenasti Dora lugemispala teemaga kokku. Meie muidugi läksime seda teed, et kõigepealt leiutasime ise "jalgratast" pildi järgi ja siis vaatasime videot. Aga linnud tulid päris toredad küll. Mulle tuli eile ka meeldetuletus, et sel nädalavahetusel on talvine aialinnuvaatlus.
Tundub, et meil kestab nädalaplaani kujunemine veel edasi. Hetkel näib, et on tulemas nädala sees kaks kodunt väljas olemise päeva ja need kattuvad Dora viiulitunni-ja minu plokkflööditunnipäevadega. (Enne käisime T lastehoius ja muusikatundides, N lastehoius ja R muusikatundides.) Nüüd tekkis meil selline uus olukord, et pea igal õhtul on jutuks, et lapsed soovivad lasteaeda minna ("Paluuuuun, ja iga päev!").
Pidasime siis plaani, et ehk teisipäeviti saakski siis nad käia lasteaias ja Dora läheks keset lasteaiapäeva issiga viiulitundi. Nii jääb ära meie kõigi transportimine kodunt, Kata saab viiulitunni ajal hoitud ja boonusena veel see, et koolieelikud käivad teisipäevahommikuti ujulas. (Muidu veeretasin peas mõtet, et ehk hakkaks veebruarist nendega neljapäeviti ise ujulas käima, aga ilmselt siis ei hakka.) Mina teeks hommikul kodus tööd, sõidaks siis plokkflööditundi üksi ja teisel kellajal, aga saaks peale seda jalutada lasteaeda ja siis saame 2/3 perega (suuremad tüdrukud on sel päeval Kärdlas ja Käinas oma muusikatundides) koos koju minna autoga. See on teooria, praktikas jäid meil plokkflööt ja viiul sel teisipäeval ära :)
Teine kodunt väljas käimise päev oleks teoreetiliselt reede, aga lasteaia asemel on meil seni olnud paar korda Leisu asja - seal oli kelgutamine ja mängupäev. Kas reeded mingil kujul lastehoius jätkuvad, näitab aeg. Aga teada on, et reedeti on mul 2 plokkflööditundi ja Doral viiul, seega ikkagi kodunt väljas.
14.1.16
Kuidas meil hetkel koduõpe koolieelikutega välja näeb
Kõigepealt plaanist, et "ärka varem". Ärkangi, aga mitte nii meeletult vara, vaid sellisel ajal, et jõuan suuremad lapsed hommikul kooli saata st sööta ja patse punuda. Aga kuna sel ajal on hommikuti veel nii pime ja külm, siis millekski väga aktiivseks mul energiat pole. Niisiis, kõne alla tuleb lugemine. Kui juhtub, et nooremad lapsed pole veel ärganud, loen enne ise Piiblit ja isegi kudumist on ette tulnud. Miskipärast kipuvad aga ka nemad vara ärkama ja siis kobin ma voodisse tagasi, lapsed tulevad kaissu ja tekikuhja all toimub ettelugemine. Sel nädalal oleme lugenud luuleraamatuid Olivia Saare "Karuselli karusell", Lea Nurkse "Kubujussi" ja juturaamatutest Colleen L. Reece "Kuldtäht Ericule". Ja siis me mõnuleme nii kaua, kuni valgeks läheb ja viisakas oleks toimetama hakkata.
Päevaplaan kujuneb vaikselt ka. Peale hommikusööki on õppimishetk, milles on peatähelepanu Doral ja tema õpikutel, aga Kata lööb kaasa nii kuis jaksab. Õues käime ka, sest lund rookida on tarvis, laudas tuleb olukorda kontrollida ja loomi toita (varahommikul teeb seda mees) ja muudkui puid tuppa tassida. Aga suusatada ja kelgutada on samuti tarvis, seega teeme natuke kõike. Lõuna paiku toimub toidu valmistamine ja õhtupoolikul toimub toitlustamine sedamööda, kuidas pereliikmed saabuvad. Saabumise variante on mitu - poole neljaks, kella viieks või poole seitsmeks. Enamasti vähemalt üks kord õhtu jooksul istub kogu pere koos laua taga. Kui kogu pere kodus, siis väikesed tahavad suhelda, sest nemad pole päev otsa kedagi näinud, mees tahab puhata ja kooliskäijad peavad koolitükke tegema. Mis minusse puutub, siis katsun kõike seda "üle elada" ja võtan kätte mõne raamatu või vardad.
Majapidamistöödega on üsna keeruline mingit jagamist teha, kui pool peret on kodunt ära. Kütmises ja loomade talitamises panustab mees varahommikuti ja õhtuti. Suuremaid lapsi kooli ajal väga rakendada ei anna, kui kojusaabumise ja uneaja vahel veel koolitükke vaja teha on. Ja kuigi see kohustus enamasti ei valmista neile suurt piina, võiksid nad millalgi ju puhata ka. Seega - nädala sees on nooremad lapsed sujuvalt abiks neis asjus mida parajasti vaja teha on - koristame koos, riputame ja voldime pesu, teeme süüa. Ja nädalavahetust on kahju rikkuda läbinisti koristamispäevaga, seega katsume jõudumööda olukorda kontrolli all hoida nädala sees. Nõudepesumasin töötab iga päev, riietepesumasin vähemalt üle päeva, toidud tuleb muidugi valmistada ja pliidi all tuld teha ja toad tuleb hoida enam-vähem. Muidu mina ei mängi!
Ühe koduõppeteemalise internetilehe postitusi tellin ma omale e-postkasti. See on Simple Homeschool. Mõne päeva eest ilmus seal kirjutis "Armastuse viis keelt koduõppes". Gary Chapmani raamat "Armastuse viis keelt" on eesti keeles ilmunud (samuti laste ja teismeliste teemal rääkiv "keeleõpik") ja Meeli soovitusel lugesin neid paari aasta eest. Otsustasin tookord, et raamatud tasuks edaspidi üle lugeda ja võimalusel endalegi soetada.
Ja siis juhtuski, et otsisin kohe Allika kirjastuse lehe üles, ning tegin selle tüki ära - tellisin ka omale "Armastuse viis keelt", "Armastuse viis keelt lastele" ja "Armastuse viis keelt teismelistele".
Päevaplaan kujuneb vaikselt ka. Peale hommikusööki on õppimishetk, milles on peatähelepanu Doral ja tema õpikutel, aga Kata lööb kaasa nii kuis jaksab. Õues käime ka, sest lund rookida on tarvis, laudas tuleb olukorda kontrollida ja loomi toita (varahommikul teeb seda mees) ja muudkui puid tuppa tassida. Aga suusatada ja kelgutada on samuti tarvis, seega teeme natuke kõike. Lõuna paiku toimub toidu valmistamine ja õhtupoolikul toimub toitlustamine sedamööda, kuidas pereliikmed saabuvad. Saabumise variante on mitu - poole neljaks, kella viieks või poole seitsmeks. Enamasti vähemalt üks kord õhtu jooksul istub kogu pere koos laua taga. Kui kogu pere kodus, siis väikesed tahavad suhelda, sest nemad pole päev otsa kedagi näinud, mees tahab puhata ja kooliskäijad peavad koolitükke tegema. Mis minusse puutub, siis katsun kõike seda "üle elada" ja võtan kätte mõne raamatu või vardad.
Majapidamistöödega on üsna keeruline mingit jagamist teha, kui pool peret on kodunt ära. Kütmises ja loomade talitamises panustab mees varahommikuti ja õhtuti. Suuremaid lapsi kooli ajal väga rakendada ei anna, kui kojusaabumise ja uneaja vahel veel koolitükke vaja teha on. Ja kuigi see kohustus enamasti ei valmista neile suurt piina, võiksid nad millalgi ju puhata ka. Seega - nädala sees on nooremad lapsed sujuvalt abiks neis asjus mida parajasti vaja teha on - koristame koos, riputame ja voldime pesu, teeme süüa. Ja nädalavahetust on kahju rikkuda läbinisti koristamispäevaga, seega katsume jõudumööda olukorda kontrolli all hoida nädala sees. Nõudepesumasin töötab iga päev, riietepesumasin vähemalt üle päeva, toidud tuleb muidugi valmistada ja pliidi all tuld teha ja toad tuleb hoida enam-vähem. Muidu mina ei mängi!
Ühe koduõppeteemalise internetilehe postitusi tellin ma omale e-postkasti. See on Simple Homeschool. Mõne päeva eest ilmus seal kirjutis "Armastuse viis keelt koduõppes". Gary Chapmani raamat "Armastuse viis keelt" on eesti keeles ilmunud (samuti laste ja teismeliste teemal rääkiv "keeleõpik") ja Meeli soovitusel lugesin neid paari aasta eest. Otsustasin tookord, et raamatud tasuks edaspidi üle lugeda ja võimalusel endalegi soetada.
Ja siis juhtuski, et otsisin kohe Allika kirjastuse lehe üles, ning tegin selle tüki ära - tellisin ka omale "Armastuse viis keelt", "Armastuse viis keelt lastele" ja "Armastuse viis keelt teismelistele".
6.1.16
Uuel aastal uue hooga
Ametlikult on koolivaheaeg alles täies hoos, aga meie katsume vaikselt juba koolirütmi end sättida. Suuremad tüdrukud on täna viimast päeva kolmepäevases koolivaheaja spordilaagris. Ööbitakse kodus, kuid lõunast õhtuni saab trenni teha - spordihalli uusi sisejooksuradasid proovida, teivast hüpata ja joosta. Tüdrukud soovivad taas võistelda "Tv kümme olümpiastarti" pääsemise nimel. Detsembri alguses käisid nad Võrus sarja esimesel võistlusel, aga enne igat etappi võisteldakse trennisiseselt, kes osalema pääseb. Huvitaval kombel said eelmine kord mõlemad oma vanuseklassis võistlema 60m sprindi alal ja seeläbi kindlasti väga arendava kogemuse osaliseks. Nimelt Hiiumaal polegi nii suurt sisehalli, kus saaks joosta 60m. Seega joosti esmakordselt õige pikkusega rajal, esimest korda naelikutega, päris stardipüstoli pauguga ja puha. Ja viimaseks ei jäänud keegi nende mitmekümnete osalejate hulgas. Reeta oli oma vanuseklassi kõige noorem osaleja kogu võitluse peale.
Hommikuti enne trenni minekut on aga siin juba referaate ja uurimustöid kirjutatud, oma koolitarbeid korrastatud ning kirjutuslaua sahtlis väljakaevamisi läbi viidud. Töö on olnud üsna tulemuslik, sest üles on leitud palju ammu kadunud kraami ja kui sama hoogsalt asi jätkub, võib tubagi päris kooli alguseks korda saada! Reetal sai enamus õpikuid detsembriga läbi ja uusi veel käes pole, aga temal on tarvis nüüd koolipäevikut, mida me koduõppe ajal ei kasutanud. Peab mainima, et päevikute valik jaanuari alguses on poodides äärmiselt niru, aga me oleme ka ainult 3 või 4 poest otsinud. Riste peab vahetama raamatute paberid ära, sest enam juurde ei mahu neil joonistama.kirjutama :P On ilmnenud üks täiesti uus probleem - kahel lapsel on tarvis koolitöödeks arvutit kasutada ja seda üsna samaaegselt - üks kirjutab referaati ja teeb slaidiesitlust, teine peab väikse uurimustööga hakkama saama. Hea, et vaheajal saab asja kordamööda teha, aga mis kooliajal saama hakkab, ei tea.
Dora on ka oma pooleliolevat vihikut täitnud ja lugemist harjutanud. Me oleme selles ajast maas, st jõulude teemani raamatus veel pole jõudnud. Aga tühja kah, täna on kõigest kolmekuningapäev ja õigeusu jõulud on alles ees :) Kata vabaõpib siis kui tahab, näiteks veetis ta tõhusa pooltunni täna mingit suurt laste maailmakaarti uurides, esitas kümnete kaupa küsimusi ja oli lihtsalt rõõmus.
Ja lume saabudes on jälle õues käimine moodi tulnud. Kraavil on jää, kelgud on pööningult alla toodud ja juba küsitakse suuskigi. See, kas ja kellel tänavu suusad on ja kellel mitte, selgub pärast pööningule ronimist. Seda ma ei ole viitsinud aga teha, sest üritan siin pealelõunati suurpuhastusega tegeleda.
Hommikuti enne trenni minekut on aga siin juba referaate ja uurimustöid kirjutatud, oma koolitarbeid korrastatud ning kirjutuslaua sahtlis väljakaevamisi läbi viidud. Töö on olnud üsna tulemuslik, sest üles on leitud palju ammu kadunud kraami ja kui sama hoogsalt asi jätkub, võib tubagi päris kooli alguseks korda saada! Reetal sai enamus õpikuid detsembriga läbi ja uusi veel käes pole, aga temal on tarvis nüüd koolipäevikut, mida me koduõppe ajal ei kasutanud. Peab mainima, et päevikute valik jaanuari alguses on poodides äärmiselt niru, aga me oleme ka ainult 3 või 4 poest otsinud. Riste peab vahetama raamatute paberid ära, sest enam juurde ei mahu neil joonistama.kirjutama :P On ilmnenud üks täiesti uus probleem - kahel lapsel on tarvis koolitöödeks arvutit kasutada ja seda üsna samaaegselt - üks kirjutab referaati ja teeb slaidiesitlust, teine peab väikse uurimustööga hakkama saama. Hea, et vaheajal saab asja kordamööda teha, aga mis kooliajal saama hakkab, ei tea.
Dora on ka oma pooleliolevat vihikut täitnud ja lugemist harjutanud. Me oleme selles ajast maas, st jõulude teemani raamatus veel pole jõudnud. Aga tühja kah, täna on kõigest kolmekuningapäev ja õigeusu jõulud on alles ees :) Kata vabaõpib siis kui tahab, näiteks veetis ta tõhusa pooltunni täna mingit suurt laste maailmakaarti uurides, esitas kümnete kaupa küsimusi ja oli lihtsalt rõõmus.
Ja lume saabudes on jälle õues käimine moodi tulnud. Kraavil on jää, kelgud on pööningult alla toodud ja juba küsitakse suuskigi. See, kas ja kellel tänavu suusad on ja kellel mitte, selgub pärast pööningule ronimist. Seda ma ei ole viitsinud aga teha, sest üritan siin pealelõunati suurpuhastusega tegeleda.
8.10.15
Oh, oktoober!?
September oli tihe ja oktoobri alguski ei ole olnud just rahulik. See tähendab meie koduõppuri puhul seda, et ette on tulnud näiteks mitmeid viiuliesinemisi (orkestriga ja ansambliga) ja spordivõistlusi ja koguni õppekäike (Nõva RMK looduskeskusesse ja leivatehasesse) koos oma kooli-klassiga. Õppimises oleme palju aeglasemas tempos edasi liikunud, kui teised koolis. Aga ometi tundub kõige selle juures, et mingi rütm ja süsteem hakkab lõpuks kuju võtma! Nimelt otsustasin hakata Reetaga praktiseerima "kaustiku-süsteemi", mille linki jagas Ingrid FB Koduõppe-grupis. Täpselt nii hull olukord oli käes, et seda katsetada. Reetale sobib ja meeldib. Mulle ka.
Positiivne uudis on see, et meie koolis tehakse hindamise süsteemi ümber. Algatuseks muudeti asja nii, et hinnatakse 3 korda aastas, mitte 4 nagu vanasti. Ei ole enam veerandid, vaid trimestrid. Selle tulemusel õppeperioodi lõpud ja koolivajeajad ei kattu omavahel. Selle tulemusel ei pea enam oktoobri teisel nädalal koolis ruttu vastama ja kontrolltöid tegema. Oktoobris on küll vaheaeg, aga hinded pannakse välja alles novembri lõpus. Ka jõulude eel ei pea hindeid välja panema, sest järgmine trimester lõpeb alles märtsis ja kolmas juuni alguses. Lisaks minnakse üle kujundavale hindamisele ja seetõttu antakse hinnete kohta e-koolis pikem kirjalik tagasiside. See ei ole ilmselt väga lihtne, küll aga nii lapsevanemale kui lapsele palju informatiivsem, kui lihtsalt number. Seega vastata tuleb nüüd novembrikuus.
Positiivne uudis on see, et meie koolis tehakse hindamise süsteemi ümber. Algatuseks muudeti asja nii, et hinnatakse 3 korda aastas, mitte 4 nagu vanasti. Ei ole enam veerandid, vaid trimestrid. Selle tulemusel õppeperioodi lõpud ja koolivajeajad ei kattu omavahel. Selle tulemusel ei pea enam oktoobri teisel nädalal koolis ruttu vastama ja kontrolltöid tegema. Oktoobris on küll vaheaeg, aga hinded pannakse välja alles novembri lõpus. Ka jõulude eel ei pea hindeid välja panema, sest järgmine trimester lõpeb alles märtsis ja kolmas juuni alguses. Lisaks minnakse üle kujundavale hindamisele ja seetõttu antakse hinnete kohta e-koolis pikem kirjalik tagasiside. See ei ole ilmselt väga lihtne, küll aga nii lapsevanemale kui lapsele palju informatiivsem, kui lihtsalt number. Seega vastata tuleb nüüd novembrikuus.
23.9.15
Ammuoodatud olukord
Ei saa jätta jagamata rõõmu, et meie arvuti on nüüd ära parandatud ja ka uus aku muretsetud! Sümboolselt tõmbasin nüüd juhtme seinast välja kirjutan edasi :)
Ei mingit telefoniga toksimist ega tahvelarvuti ekraani nühkimist enam. Vana hea klaviatuuriklõbin tähendab olukorda, kus saab taas tekstidokumete tekitada, id-kaardilugejat kasutada ja fotokaga tehtud pilte arvutisse laadida! Väike asi, aga rõõm on suur!
Ei mingit telefoniga toksimist ega tahvelarvuti ekraani nühkimist enam. Vana hea klaviatuuriklõbin tähendab olukorda, kus saab taas tekstidokumete tekitada, id-kaardilugejat kasutada ja fotokaga tehtud pilte arvutisse laadida! Väike asi, aga rõõm on suur!
Kohanemisraskused
Uue rütmiga kohanemine on olnud tänavu kuidagi isemoodi keeruline. Võtab see ju alati aega, aga tänavu tundub kuidagi jälle teisiti. Uus olukord on see, et üks laps on koolis. Ja ma poleks osanud arvata, et see meid, kojujääjaid, nii palju mõjutada saab. Aga tuleb välja, et saab - uued suhted ja vahekorrad tuleb paikaloksutada, teravad kohad maha lihvida ja tühjad kohad sillutada.
Natuke palju läks aega, et huviringide tunniplaanid teatavaks saaksid ja meie oma logistikaplaani välja töötaks. Natuke liiga palju isiklikku võhma olen ma kulutanud õhtuti ja nädalavahetuseti nö ühiskondlikule tööle. Loodan, et septembriga saavad mu varem võetud kohustused kõik täidetud ja oktoober toob parema ajakava kaasa.
Kui ma varem tundsin, et beebi kõrvalt on raske koduõpet teha, siis nüüd arvan ma, et see on suhteliselt lihtne võrreldes kolme omavahel enne täistähelepanu pärast konkureeriva lapsega, kes kõik on usinas õpieas - 4,6 ja 9 aastat vanad. Ametlikult õpib küll ainult kõige vanem, aga nooremate ind ja huvi ei ole enam millegagi summutatavad ega tähelepanu kõrvale juhitav. Igatahes olen ma tundnud end üsna kehva ja ebatõhusana.
Aga sammhaaval, tibusammhaaval oleme Reetaga neljanda klassi õppematerjalepidi edasi liikumas. Dora on alustanud kooliks ettevalmistust ja viiulitundides käimist ja Kata tahab kogu aeg kõike teistega koos teha ja küsib: "Emme, miks sa minuga ei tegele?". Riste saab ise hakkama. Ta jõuab koju kolmel päeval viiest kell 17, ja orkestripäeval saab talle alles kella 20ks vastu minna.
Rühime edasi!
Natuke palju läks aega, et huviringide tunniplaanid teatavaks saaksid ja meie oma logistikaplaani välja töötaks. Natuke liiga palju isiklikku võhma olen ma kulutanud õhtuti ja nädalavahetuseti nö ühiskondlikule tööle. Loodan, et septembriga saavad mu varem võetud kohustused kõik täidetud ja oktoober toob parema ajakava kaasa.
Kui ma varem tundsin, et beebi kõrvalt on raske koduõpet teha, siis nüüd arvan ma, et see on suhteliselt lihtne võrreldes kolme omavahel enne täistähelepanu pärast konkureeriva lapsega, kes kõik on usinas õpieas - 4,6 ja 9 aastat vanad. Ametlikult õpib küll ainult kõige vanem, aga nooremate ind ja huvi ei ole enam millegagi summutatavad ega tähelepanu kõrvale juhitav. Igatahes olen ma tundnud end üsna kehva ja ebatõhusana.
Aga sammhaaval, tibusammhaaval oleme Reetaga neljanda klassi õppematerjalepidi edasi liikumas. Dora on alustanud kooliks ettevalmistust ja viiulitundides käimist ja Kata tahab kogu aeg kõike teistega koos teha ja küsib: "Emme, miks sa minuga ei tegele?". Riste saab ise hakkama. Ta jõuab koju kolmel päeval viiest kell 17, ja orkestripäeval saab talle alles kella 20ks vastu minna.
Rühime edasi!
25.8.15
Uus õppeaasta on alanud!
Võibolla pole see vahepeal lõppenudki :) Aga võibolla algas see taas just eile hommikul, kui Dora tõi mulle sellise pildi :
Sel nädalal oleme naasnud oma igahommikuste ühiste piibliuurimiste juurde, suvel on käsil meil õpetussõnade raamat.
Ühe lapse jaoks saab koduõppel olemise aeg läbi. Riste soovis jätkata koolis, 6.klassis.
Neljandik Margareeta, eelkooliõpilane Dora ja kohe neljane Kata (kes kinnitab, et "neli on väga suur laps") jätkavad kodus. Margareeta on ametlikult individuaalõppel kohalikus koolis, teiste laste õppimise kohta aru andma kuskil ei pea.
Kooliga ja Reeta klassijuhatajaga on läbiräägitud ning homme ootame külla õpetajat, kes lubas Margaeeta õpikud-töövihikud meile koju kätte tuua:).
Pinalid on täidetud ja vihikud valmis pandud.
Igasügisene hammastekontroll on esmaspäevaks kokku lepitud. Lapsed on traditsiooniliselt ülemõõdetud ja kaalutud. (Seejuures selgus, et kuuepoolene Dora on pikem, kui vanemad õed üleseitsmesena ja ka hambad on tal varem vahetunud ja kooliks valmis:))
Nimekirjad lastele huvipakkuvatest harrastustest on koostatud, on mille vahel valida ja tõeline kunst oleks kõike nädalasse ära mahutada.
Tuleval nädalal ootab ees viiulilaager Vormsil, kuhu oleme oodatud kogu kambaga.
Aga suvi pole veel läbi! Merd, marju ja matkamist mahub meie koduõppepäevadess päevadesse veel ja veel.
Sel nädalal oleme naasnud oma igahommikuste ühiste piibliuurimiste juurde, suvel on käsil meil õpetussõnade raamat.
Ühe lapse jaoks saab koduõppel olemise aeg läbi. Riste soovis jätkata koolis, 6.klassis.
Neljandik Margareeta, eelkooliõpilane Dora ja kohe neljane Kata (kes kinnitab, et "neli on väga suur laps") jätkavad kodus. Margareeta on ametlikult individuaalõppel kohalikus koolis, teiste laste õppimise kohta aru andma kuskil ei pea.
Kooliga ja Reeta klassijuhatajaga on läbiräägitud ning homme ootame külla õpetajat, kes lubas Margaeeta õpikud-töövihikud meile koju kätte tuua:).
Pinalid on täidetud ja vihikud valmis pandud.
Igasügisene hammastekontroll on esmaspäevaks kokku lepitud. Lapsed on traditsiooniliselt ülemõõdetud ja kaalutud. (Seejuures selgus, et kuuepoolene Dora on pikem, kui vanemad õed üleseitsmesena ja ka hambad on tal varem vahetunud ja kooliks valmis:))
Nimekirjad lastele huvipakkuvatest harrastustest on koostatud, on mille vahel valida ja tõeline kunst oleks kõike nädalasse ära mahutada.
Tuleval nädalal ootab ees viiulilaager Vormsil, kuhu oleme oodatud kogu kambaga.
Aga suvi pole veel läbi! Merd, marju ja matkamist mahub meie koduõppepäevadess päevadesse veel ja veel.
21.5.15
Idüll ööbikute ja bürokraatiaga :)
Kell on 00.00, lõpetan kirjatöö ja ohkan kergendatult, et saan veel reedeks (so nädal enne hinnete välja panemise tähtaega) e-postitada õpetajatele 4. veerandi aruande koontabelina. Veel vaid üks hiireklikk ja kiri jõuab üheteistkümne pedagoogi postkasti - valmis! Akna taga hõiskavad ööbikud nii valjusti, nii valjusti!
Hetk hiljem taipan, et manus, see va tabel ise, jäi kirja küljest maha! Suundun taas postkasti, aga juba on üks tore õpetaja jõudnud heatahtlikult puudusele osutada :) Njaa. Tuleb taaskord tõdeda, et kesköö pole ikka kõige õigem hetk selliste tööde tegemiseks! Jääb üle vaid loota, et tabel ise on ikka selles dokumendis, mis ma nüüd kirja külge haakisin :D
Hetk hiljem taipan, et manus, see va tabel ise, jäi kirja küljest maha! Suundun taas postkasti, aga juba on üks tore õpetaja jõudnud heatahtlikult puudusele osutada :) Njaa. Tuleb taaskord tõdeda, et kesköö pole ikka kõige õigem hetk selliste tööde tegemiseks! Jääb üle vaid loota, et tabel ise on ikka selles dokumendis, mis ma nüüd kirja külge haakisin :D
20.4.15
3.4.15
Kevadine koduõpe
Kevadveerandi alguse kohta tuleb ütelda kõigepealt seda, et kella keeramine pole üks õige asi! Ehkki ma ei saa aru, mis moodi see teoreetiliselt üldse võimalik on, aga äkki on kohe väga raske hommikuti ärgata! Enne olime kell 7 vabatahtlikult üleval, nüüd siis võiks ju juba kell 6 tõusta?, aga ei! Raskustega ajame end kella 9-ks (!) üles hoopis. Kas tuleb see sellest, et pikad valged õhtud täis väljas toimetamist lubavad meid hiljem voodisse? Ei saa aru, aga varasem rütm on läinud kaotsi ja uut pole veel jõudnud tekkida.
Kui esimene nädal möödus meil kunsti ja muusikameeleolus, siis teine oli juba pühadehõnguline. Meisterdasime ja õppisime laule ülestõusmispühadeks. Lisaks sündisid meil viimased lambatalled (kellega oli toitmisega jant), tõime omale kanu juurde ja täiesti plaaniväliselt ja ootamatult sündis ka üks kitsetall. Lapsed käisid huviringides ja 1.aprillil esinesid kohalikus noortekeskuses teatripäeval naljasketšide "muusikaliste vahepaladena". See tähendab, et viiuldasid muidugi :). Kava oli seekord nii tehtud, loole lisaks näidati seinale ka pilti ja teksti ka loo taustaks. Reeta mängis esimest korda nii, et saade tuli cd pealt, looks oli "Singapuri päikesetõus" ja Ristel oli ilus aga üpris keeruline lugu pikkade nootidega - Fauret "Pavane".
Suurel reedel, seetähendab täna, käsime Kärdlas kontserdil - esines Haapsalu muusikakooli orkester Lehari Kausteli juhatusel. Oli väga tore - esiteks see, et esitajad olid head ja kava mõnus - palad olid suhteliselt lühikesed ja neid oli kõigest 8 - lapsed jaksasid jälgida ega tüdinud ära. Erilise elamuse andis see, et ruum oli väike ja orkester lähedal, nii et dirigendi iga liigutus ja orkestri üheshingamine olid publikule tajutavad. Sai kuulda ka nii haruldast kontratenorist solisti.
Kui esimene nädal möödus meil kunsti ja muusikameeleolus, siis teine oli juba pühadehõnguline. Meisterdasime ja õppisime laule ülestõusmispühadeks. Lisaks sündisid meil viimased lambatalled (kellega oli toitmisega jant), tõime omale kanu juurde ja täiesti plaaniväliselt ja ootamatult sündis ka üks kitsetall. Lapsed käisid huviringides ja 1.aprillil esinesid kohalikus noortekeskuses teatripäeval naljasketšide "muusikaliste vahepaladena". See tähendab, et viiuldasid muidugi :). Kava oli seekord nii tehtud, loole lisaks näidati seinale ka pilti ja teksti ka loo taustaks. Reeta mängis esimest korda nii, et saade tuli cd pealt, looks oli "Singapuri päikesetõus" ja Ristel oli ilus aga üpris keeruline lugu pikkade nootidega - Fauret "Pavane".
Suurel reedel, seetähendab täna, käsime Kärdlas kontserdil - esines Haapsalu muusikakooli orkester Lehari Kausteli juhatusel. Oli väga tore - esiteks see, et esitajad olid head ja kava mõnus - palad olid suhteliselt lühikesed ja neid oli kõigest 8 - lapsed jaksasid jälgida ega tüdinud ära. Erilise elamuse andis see, et ruum oli väike ja orkester lähedal, nii et dirigendi iga liigutus ja orkestri üheshingamine olid publikule tajutavad. Sai kuulda ka nii haruldast kontratenorist solisti.
3.3.15
Moodsas keeles - ekraaniaeg ehk telekavaatamisest ja arvutikasutusest meie peres
Meie peres pole traditsioonilist telekavaatamist. Lapsed on vanuses kohe 12a, varsti 9a, mõni kuu üle 6 a ja peagi 3,5 a. Telekas iseenesest on, aga vana ja kobakas, asub lastetoas kapi otsas ja selles pole ühtki kanalit. Ehk siis vaadata on võimalik ainult deeveedeesid ja veehaesse. Isegi pulti pole. Taustaks saated seega ei jookse. Vaatamine toimub lapsevanema loal ja vajadusel turvamisel ning selgitustega (nt kui film on sobib pigem suurematele lastele, siis väiksemad vaatavad koos vanemaga kes selgitab toimunut, loeb subtiitreid jne). Vahel vaadatakse muidugi saateid ka arvutist, samuti valikuliselt, vanemliku loa ja juhendamisega, eelistatult etv lastesaateid, tv7 - aga ka neid kanaleid vaid valikuliselt. Ikka ühs film või saade korraga, mitte tundide kaupa järjest. Nädalas on meil 3 telekavaba ja arvutivaba päeva. Internet on nutitelefonis kõige vanema lapsel ( kes pole kunagi olnud tehnika ja arvutihuviline) ja seda saab kasutada vaid kodus wifi-s. Arvutimängud meil väga popid pole, paar allalaetud asja on ennast kiirelt ammendanud.
Ja ikkagi tundub, et seda ekraaniaaega on liiga palju. Ma ei arva, et just tervisele ohtlikult palju, aga selles mõttes, et see on lastele nii harjumuspäraseks saamas. Noh, umbes nii, et igav on, kas tohib arvutist saadet vaadata? Miks mitte näiteks lugeda, peitust mängida, joonistada? Miks mitte õmmelda, kududa, puid raiuda või koristada :D ? Tegelikult tehakse seda kõike meil ka. Aga ikka näen, et esimene mõte igavuse puhul on telekas või arvuti. Ja paberist meisterdatakse omale mängutelefone ja mänguarvuteid, millega mängult surfatakse ja mängitakse.
Eeskuju pidi olema kõige tõhusam õpetaja. Seetõttu otsustasin ise ka võtta 3 päeva nädalas arvutivabaks. Vaatame, kuidas õnnestub. Täna ei ole meil arvutivaba päev, homme on ;) seepärast püüan võimalikult palju arvutitöid täna valmis saada.
Ja ikkagi tundub, et seda ekraaniaaega on liiga palju. Ma ei arva, et just tervisele ohtlikult palju, aga selles mõttes, et see on lastele nii harjumuspäraseks saamas. Noh, umbes nii, et igav on, kas tohib arvutist saadet vaadata? Miks mitte näiteks lugeda, peitust mängida, joonistada? Miks mitte õmmelda, kududa, puid raiuda või koristada :D ? Tegelikult tehakse seda kõike meil ka. Aga ikka näen, et esimene mõte igavuse puhul on telekas või arvuti. Ja paberist meisterdatakse omale mängutelefone ja mänguarvuteid, millega mängult surfatakse ja mängitakse.
Eeskuju pidi olema kõige tõhusam õpetaja. Seetõttu otsustasin ise ka võtta 3 päeva nädalas arvutivabaks. Vaatame, kuidas õnnestub. Täna ei ole meil arvutivaba päev, homme on ;) seepärast püüan võimalikult palju arvutitöid täna valmis saada.
14.2.15
Arhiiviminutid :)
Tuleb välja, et ma olen kunagi aeg-ajalt mõndagi kirja pannud koduõppe kohta :) Nüüd mitu aastat hiljem on tore lugeda. Olukorrad olid siis hoopis teistsugused, aga mõtted väga tuttavad.
Mõne aasta tagused nõksud koduõppe paremaks korraldamiseks:
http://tuulepesalambad.blogspot.com/2012/05/vaikesed-tulusad-koduoppe-noksud.html
Püüd olla hea õpetaja:
http://tuulepesalambad.blogspot.com/2012/05/kuidas-olla-koduopetaja-kevadine.html
Mõne aasta tagused nõksud koduõppe paremaks korraldamiseks:
http://tuulepesalambad.blogspot.com/2012/05/vaikesed-tulusad-koduoppe-noksud.html
Püüd olla hea õpetaja:
http://tuulepesalambad.blogspot.com/2012/05/kuidas-olla-koduopetaja-kevadine.html
Pika veerandi võlud
Koduõppega kipub olema natuke samamoodi nagu titekasvatusega - nii kui enda meelest on tekkinud mingi kindel režiim ja väljakujunenud sisteemid, võtab titt kätte ja areneb ning muudab päevapealt kõiki oma harjumusi - kasvatab hamba või hakkab käputama või veel midagi põnevat :)
Koduõppe-elu teeb samasuguseid trikke. Nii kui tekib enda meelest mingi hea rutiin ja süsteem, tuleb päris elu vahele ja korrigeerib. Näiteks külastab peret mõni viirus ja paneb tavapärasele õppeprotsessile piduri peale. Või kutsutakse korraga paljudele üritustele väljaspool kodu, kuhu minna tuleks.
Meil ongi veebruari algus nii läinud, et kõigepealt oli tõbi ja siis üritused. Sellega seoses on koolitöö väga "vabaõppel" omadega. Aga mulle see "pikk veerand" mida koolis ikka kiruti ja kardeti, sest lapsed väsivad, on kodus ikka hoopis meeldinud. Sest vajadusel on aega käivituda ja vajadusel tempo maha võtta ja vajadusel jälle spurtida, ilma, et veerandilõpp ja vastamine liiga ruttu ukse peale koputaksid.
Ja päevad on juba palju pikemad, see teeb ka rõõmu. Ei ole enam nii raske ärgata, kui hommikuti ka valge on. Ja õhtuti jaksab ka rohkem, kui pimedas. Lapsed jõuavad ka kõige hilisematest huviringidest tagasi veel valges.
Koduõppe-elu teeb samasuguseid trikke. Nii kui tekib enda meelest mingi hea rutiin ja süsteem, tuleb päris elu vahele ja korrigeerib. Näiteks külastab peret mõni viirus ja paneb tavapärasele õppeprotsessile piduri peale. Või kutsutakse korraga paljudele üritustele väljaspool kodu, kuhu minna tuleks.
Meil ongi veebruari algus nii läinud, et kõigepealt oli tõbi ja siis üritused. Sellega seoses on koolitöö väga "vabaõppel" omadega. Aga mulle see "pikk veerand" mida koolis ikka kiruti ja kardeti, sest lapsed väsivad, on kodus ikka hoopis meeldinud. Sest vajadusel on aega käivituda ja vajadusel tempo maha võtta ja vajadusel jälle spurtida, ilma, et veerandilõpp ja vastamine liiga ruttu ukse peale koputaksid.
Ja päevad on juba palju pikemad, see teeb ka rõõmu. Ei ole enam nii raske ärgata, kui hommikuti ka valge on. Ja õhtuti jaksab ka rohkem, kui pimedas. Lapsed jõuavad ka kõige hilisematest huviringidest tagasi veel valges.
28.1.15
Jaanuar on aasta algus
Kohanemine peale jõuluaega argipäevarütmiga võttis veidi aega. Mul tuli muuhulgas peale ka tugev korraloomisetuhin, et ikka parem ja mugavam oleks ning igapäevaelu ja töö sujuks libedasti. Niisiis esimestel jaanuari nädalatel nihutasime lastega koos mööblit ja sorteerisime raamatuid ja riideid. Riidekappide seisuga hakkan juba rahule jääma, pärast mitme kastitäie asjade edasi pärandamist, kasutatud riiete poodi viimist ja ära viskamist. Klaveri nihutasime teise kohta ja samuti ühe kapi elutoas. Suur kirjutuslaud laste toast sai kolitud meie tuppa tekitatud "kontorinurka". Nimelt ei kasutanud lapsed lauda ammu sihtotstarbeliselt ning kõigist kaheteistkümnest lauasahtlist olid kuidagimoodi saanud väikesed prügikastid. Nii said lapsed omale teisel koduõppeperel üle jäänud vanad väikesed ühemehe-koolilauad. Pärast kogu koduse raamatukogu sorteerimist ja teemadeks jaotamist grupeerisin eraldi ka kõik õppematerjalid. Nende jaoks sai suisa eraldi riiul seina kinnitatud ja ma olen väga rahul! Mitu kastitäit meil üle jäänud raamatuid sai viidud seltsimajja vastavasse ruumi, kust kõik laenutada võivad.
Lõpuks saabus remondist ka meie arvuti, mis vajab küll uut akut veel, aga küll sellegi saab aja jooksul. Mul on nüüd veel kohustus välisel kõvakettal asuvad failid läbi sortida ja see on töö mida ma hea meelega edasi lükkaksin, aga ei saa ju! Lisaks sain ülisoodsalt vana laserprinteri uue tahmakassetiga, mis võiks asendada meie rikkis tindikat, vähemalt mõnda aega. Ja veel korrstatasin ma kööki kogunenud koduõppeasjade kastid ja sahtlid ning kolisin kõik kontorinurka, mis vähegi võimalik. Hetkel on jälle parem kui varem!
Lapsed vist "päris õppimiseks" seda ei pidanud, aga mina küll:). Esimesel nädalal oli neist hirmus palju abi, aga missugune laps jaksab ikka kuu aega järjest koristada? Ei peagi ju. Ja kui siis teisel koolinädalal lõpuks uued vihikud-raamatud kõik koolist kätte saadud olid ja paberid ümber pandud said, hakkasid nemad rohkem "õppimisega" või siis akadeemilisema õppimisega tegelema :) Koostasime uue päevplaani ja viisime sisse muututusi. Kõige parem muutus on minu meelest puhkeaja sisseviimine! See on meil kohe pärast lõunasööki ja kestab tund aega. Sel ajal on lubatud vaikselt oma toas olla, pikutada või lugeda ja vahel ka video pealt mõnd saadet vaadata, aga mööda maja kondmine ja lärmamine on keelatud. Võite arvata, et see on minu lemmikaeg :) Alati ei saa ma seda luksust lubada, et ise uinaku teeksin, aga segamatult kirjutada on ka hea.
Veel üks muutus on varasem hommikune ärkamine. Lihtsalt kuna laste huviringid algavad suhteliselt vara ning kui kodunt kella 12 paiku juba lahkutakse, siis ei ole võimalik kümneni põõnata ja siis pikalt käivituda, kui hommikupoolikul õppimise aeg ka kavas on. Nii ärkamegi 7.30 ja 8.30 hakkame hommikuringiga peale ja jätkub õppimisaeg, kuni kell 12 on lõuna, millega ühineb enamusel päevadel ka issi, kes tüdrukuid siis huviringidesse sõidutama tuleb. Huviringides on ka muutusi, nimelt ujumises võtsid väiksemad tüdrukud kahekuulise puhkuse (märtsini) ja lastekoor puhkab jaanuaris. Riste viiulitund ja solf kolisid koos teisele päevale.
Ja veel üks hea areng leidis aset. Nimelt kutsus mind sedasama blogi lugenud koolidirektor vestlusele. Möödunud neljapäeval käisingi koolis ja rääkisime direktori ja õppealajuhatajaga, kuidas koostöö kodu ja kooli vahel paremini sujuks. Ma arvan, et see oli meile kõigile kasulik ja huvitav ettevõtmine. Ikka kõiges tuleb kokku leppida ja eeldada ei saa tegelikult midagi. Hindamiseaja pinged kasvasid mul üle pea ja ootasin kooli poolt rohkem sisulist tagasisidet pärast vastamisi ja hindamisi. Tekkis olukordi, kus meie poolt läbitu ei vastanud ainekavale ja hinnati paratamatult seda, mida me ei läbinud. Mitmed õpetajad ongi mulle muidugi saatnud tagasisidet meili teel või kirjutanud e-kooli hindele lisaks kommentaare, aga kõik mitte ja see teadmatus ajab mind meeleheitele. Tuvastasime vist ka ühe infolekke koha, nimelt ainult lastele edastatud suuline tagasiside ei pruugi koju jõuda või jõuab mitu kuud hiljem:) Loodan, et nüüd kus asi selgemaks räägitud, läheb koostöö paremaks.
Koolis olid sel nädalal ka avatud uste päevad, mille käigus sai tunde külastada ja ka mina käisin tundides. Väiksed lapsed olid sel päeval hoius ja suured said iseseisvad ülesanded selleks ajaks. Minu eesmärk oli õpetajatega tuttavamaks saada ja leppida osades ainetes kokku mida ja kuidas vastata. Päev koolis andis uut mõtlemisainet, kuidas täita kooli õppekava ja seda kombineerida kõige sellega mida väljaspool õppekava teeme. Mulle meeldib mõelda nii, et see ülejäänud osa ongi meie enda õppekava - laste huvidest lähtuv, vaba ja loominguline, mille eest hindeid ei panda.
Lõpuks saabus remondist ka meie arvuti, mis vajab küll uut akut veel, aga küll sellegi saab aja jooksul. Mul on nüüd veel kohustus välisel kõvakettal asuvad failid läbi sortida ja see on töö mida ma hea meelega edasi lükkaksin, aga ei saa ju! Lisaks sain ülisoodsalt vana laserprinteri uue tahmakassetiga, mis võiks asendada meie rikkis tindikat, vähemalt mõnda aega. Ja veel korrstatasin ma kööki kogunenud koduõppeasjade kastid ja sahtlid ning kolisin kõik kontorinurka, mis vähegi võimalik. Hetkel on jälle parem kui varem!
Lapsed vist "päris õppimiseks" seda ei pidanud, aga mina küll:). Esimesel nädalal oli neist hirmus palju abi, aga missugune laps jaksab ikka kuu aega järjest koristada? Ei peagi ju. Ja kui siis teisel koolinädalal lõpuks uued vihikud-raamatud kõik koolist kätte saadud olid ja paberid ümber pandud said, hakkasid nemad rohkem "õppimisega" või siis akadeemilisema õppimisega tegelema :) Koostasime uue päevplaani ja viisime sisse muututusi. Kõige parem muutus on minu meelest puhkeaja sisseviimine! See on meil kohe pärast lõunasööki ja kestab tund aega. Sel ajal on lubatud vaikselt oma toas olla, pikutada või lugeda ja vahel ka video pealt mõnd saadet vaadata, aga mööda maja kondmine ja lärmamine on keelatud. Võite arvata, et see on minu lemmikaeg :) Alati ei saa ma seda luksust lubada, et ise uinaku teeksin, aga segamatult kirjutada on ka hea.
Veel üks muutus on varasem hommikune ärkamine. Lihtsalt kuna laste huviringid algavad suhteliselt vara ning kui kodunt kella 12 paiku juba lahkutakse, siis ei ole võimalik kümneni põõnata ja siis pikalt käivituda, kui hommikupoolikul õppimise aeg ka kavas on. Nii ärkamegi 7.30 ja 8.30 hakkame hommikuringiga peale ja jätkub õppimisaeg, kuni kell 12 on lõuna, millega ühineb enamusel päevadel ka issi, kes tüdrukuid siis huviringidesse sõidutama tuleb. Huviringides on ka muutusi, nimelt ujumises võtsid väiksemad tüdrukud kahekuulise puhkuse (märtsini) ja lastekoor puhkab jaanuaris. Riste viiulitund ja solf kolisid koos teisele päevale.
Ja veel üks hea areng leidis aset. Nimelt kutsus mind sedasama blogi lugenud koolidirektor vestlusele. Möödunud neljapäeval käisingi koolis ja rääkisime direktori ja õppealajuhatajaga, kuidas koostöö kodu ja kooli vahel paremini sujuks. Ma arvan, et see oli meile kõigile kasulik ja huvitav ettevõtmine. Ikka kõiges tuleb kokku leppida ja eeldada ei saa tegelikult midagi. Hindamiseaja pinged kasvasid mul üle pea ja ootasin kooli poolt rohkem sisulist tagasisidet pärast vastamisi ja hindamisi. Tekkis olukordi, kus meie poolt läbitu ei vastanud ainekavale ja hinnati paratamatult seda, mida me ei läbinud. Mitmed õpetajad ongi mulle muidugi saatnud tagasisidet meili teel või kirjutanud e-kooli hindele lisaks kommentaare, aga kõik mitte ja see teadmatus ajab mind meeleheitele. Tuvastasime vist ka ühe infolekke koha, nimelt ainult lastele edastatud suuline tagasiside ei pruugi koju jõuda või jõuab mitu kuud hiljem:) Loodan, et nüüd kus asi selgemaks räägitud, läheb koostöö paremaks.
Koolis olid sel nädalal ka avatud uste päevad, mille käigus sai tunde külastada ja ka mina käisin tundides. Väiksed lapsed olid sel päeval hoius ja suured said iseseisvad ülesanded selleks ajaks. Minu eesmärk oli õpetajatega tuttavamaks saada ja leppida osades ainetes kokku mida ja kuidas vastata. Päev koolis andis uut mõtlemisainet, kuidas täita kooli õppekava ja seda kombineerida kõige sellega mida väljaspool õppekava teeme. Mulle meeldib mõelda nii, et see ülejäänud osa ongi meie enda õppekava - laste huvidest lähtuv, vaba ja loominguline, mille eest hindeid ei panda.
21.9.14
Kuidas leida kodus õppides õige koormus?
Pealkirjas esitatud küsimusele ma vastata ei oskagi. Hommikupoolikutel on meil õppimise aeg. Selleks ajaks peab olema hommikust söödud, loomad-linnud talitatud ja toad elementaarses korras. Igal lapsel on oma väiksed kohustused. Alustame kõik koos köögilaua taga ühise "tunniga" või hommikuringiga - paremat nime praegu ei tea. Loeme koos Piiblit, laulame mõne laulu ja arutleme päevakajalistel teemadel. Sellele järgneb pärast pisikest pausi kaks pikemat "tundi", nimelt otsustasime igal päeval kahte õppeainet õppida. Jagasime õppeained nädala peale ära. Aineid, mida 3.klassis veel pole, võib siis Reeta kas kaasa teha või asendada või sisustada muu vajaliku tegevusega. See plaan on meil igati paindlik ja võimaldab ümbermängida vastavalt eluolukordadele. Peale koolitükke valmistame koos lõunasöögi, sööme ja seejärel suunduvad lapsed huvitegevuste juurde. "Koolipäev" on läbi umbes kella 13ks ja õhtuks õppida ei anta:))) Aga ei keelata õppida ka väljaspool kokkulepitud õppeaega.
Septembri keskpaigaks hakkasid tööle kohalikud huviringid. Meiegi lapsed valisid välja, millega nad tänavu lisaks kodusele õppimisele tegeleda soovivad. See on tegelikult väga keeruline, sest kõike soovitut ei mahuta kuidagi nädalasse ära ja asjad hakkavad lihtsalt kattuma. Enamus ringe tegutseb meil kooli juures, aga lapsed avaldasid veel soovi käia ka ujumistrennis ja ratsutamas. Esimene neist toimub 2 korda nädalas 25km kaugusel Käinas , teine aga 50km kaugusel Kärdlas. Aga ajakulu nende harrastustega tegelemiseks on lihtsalt nii suur, et vabalt võikski laps kogu nädala ka ainult ringidega sisustada ja nö koolitükkide õppimiseks aega ei jääksi:) Ka see oleks muidugi võimalus.
Praegu jäid meil sõelale muusikaõpingud (mõlemal kooliealisel viiul+sofedžo) ja sportlikust tegevusest mõlemal kergejõustikutrenn, kolm suuremat jätkavad laulmiset Kärdla kiriku lastekooris ja Ristel on jalgpall reedeti. Üldse pidid lapsed loobuma kunstiringist - mõlemal kattub see tänavu muusikatundidega - aga kuna lastel on suur huvi joonistada ja meisterdada, siis reedese päeva broneerisime oma kodukoolis just selleks.. Ujulas hakkame käima ilmselt kogu perega nädalavahetuseti, mitte treeningu ajal nädala sees ja ilmselt mitte terve aasta, vaid nö tsüklina õppeaasta jooksul. Ratsutamine jääb ka praegu siiski tulevikuks, aga päris loobunud me mõttest pole ja ehk tekib võimalus sellega kevadepoole tutvust teha.
Ja ikkagi on kõiksugu tegevusi ja ringe (liiga) palju! Nimelt peab praeguse plaani kohaselt Riste iga päev pealelõunat Emmastesse sõitma. Ja ta ei raatsi loobuda mitte ühestki ringist. Kokkulepe on, et kui midagi üle jõu hakkab käima, siis loobume õppeaasta jooksul. Reetal on kolmapäev päris vaba ja esmaspäeva õhtul laulukoor - neil päevadel ei kiirusta ta pärast õppetööd bussile/autole. Kolmel päeval pääsevad lapsed huviringi ja tagasi liinibussiga ja seda tasuta (valla kulul). Kahel päeval sõidutab lapsi isa ringi, tagasi tulevad bussiga. Esmaspäevaõhtune laulukoor lõppeb 19.00 ja kodus tagasi olema kella 20ks, teistel päevadel peatub koolibuss koduväravas 17.00.
Mida võtta ja mida jätta? Kas koduõppe idee ja sisu hakkab kannatama selle all, et tegevust väljaspool kodu on liiga palju? Või käsitleme pealelõunast tegevust samuti õppimisena?
Praegu mulle meeldib, et hommikud on meil rahulikud ja lõunaks on "akadeemilisem" osa õppimisest läbi. Pealelõuna jääb niisiis huviringideks ja eakaaslastega suhtlemiseks väljaspool kodu. Kuidas ja kas see süsteem toimima hakkab, näitab ainult elu ise :)
Septembri keskpaigaks hakkasid tööle kohalikud huviringid. Meiegi lapsed valisid välja, millega nad tänavu lisaks kodusele õppimisele tegeleda soovivad. See on tegelikult väga keeruline, sest kõike soovitut ei mahuta kuidagi nädalasse ära ja asjad hakkavad lihtsalt kattuma. Enamus ringe tegutseb meil kooli juures, aga lapsed avaldasid veel soovi käia ka ujumistrennis ja ratsutamas. Esimene neist toimub 2 korda nädalas 25km kaugusel Käinas , teine aga 50km kaugusel Kärdlas. Aga ajakulu nende harrastustega tegelemiseks on lihtsalt nii suur, et vabalt võikski laps kogu nädala ka ainult ringidega sisustada ja nö koolitükkide õppimiseks aega ei jääksi:) Ka see oleks muidugi võimalus.
Praegu jäid meil sõelale muusikaõpingud (mõlemal kooliealisel viiul+sofedžo) ja sportlikust tegevusest mõlemal kergejõustikutrenn, kolm suuremat jätkavad laulmiset Kärdla kiriku lastekooris ja Ristel on jalgpall reedeti. Üldse pidid lapsed loobuma kunstiringist - mõlemal kattub see tänavu muusikatundidega - aga kuna lastel on suur huvi joonistada ja meisterdada, siis reedese päeva broneerisime oma kodukoolis just selleks.. Ujulas hakkame käima ilmselt kogu perega nädalavahetuseti, mitte treeningu ajal nädala sees ja ilmselt mitte terve aasta, vaid nö tsüklina õppeaasta jooksul. Ratsutamine jääb ka praegu siiski tulevikuks, aga päris loobunud me mõttest pole ja ehk tekib võimalus sellega kevadepoole tutvust teha.
Ja ikkagi on kõiksugu tegevusi ja ringe (liiga) palju! Nimelt peab praeguse plaani kohaselt Riste iga päev pealelõunat Emmastesse sõitma. Ja ta ei raatsi loobuda mitte ühestki ringist. Kokkulepe on, et kui midagi üle jõu hakkab käima, siis loobume õppeaasta jooksul. Reetal on kolmapäev päris vaba ja esmaspäeva õhtul laulukoor - neil päevadel ei kiirusta ta pärast õppetööd bussile/autole. Kolmel päeval pääsevad lapsed huviringi ja tagasi liinibussiga ja seda tasuta (valla kulul). Kahel päeval sõidutab lapsi isa ringi, tagasi tulevad bussiga. Esmaspäevaõhtune laulukoor lõppeb 19.00 ja kodus tagasi olema kella 20ks, teistel päevadel peatub koolibuss koduväravas 17.00.
Mida võtta ja mida jätta? Kas koduõppe idee ja sisu hakkab kannatama selle all, et tegevust väljaspool kodu on liiga palju? Või käsitleme pealelõunast tegevust samuti õppimisena?
Praegu mulle meeldib, et hommikud on meil rahulikud ja lõunaks on "akadeemilisem" osa õppimisest läbi. Pealelõuna jääb niisiis huviringideks ja eakaaslastega suhtlemiseks väljaspool kodu. Kuidas ja kas see süsteem toimima hakkab, näitab ainult elu ise :)
5.9.14
Esimese nädala muljed
Esimene õppenädal tõi näiteks sõprade perest rõõmsaid sünniuudiseid, hambaarsti, raamatukogu ja noortekeskusekülastused, prügiauto visiidi, suvikõrvitsa-ja munade soovijad, Kata leitud surnud metsvindi matuse, katsikulkäimisepäeva, issiga seente korjamise-määramise-praadimise-söömise, ka ühised hommikused õppeajad ja pärastlõunased tööajad, rohkelt kudumistööd minule. Samas jätkusid endiselt rahulikud hilised ärkamised ja andsime loa õppida iseseisvalt niipalju kooliraamatutest-vihikutest, kui soovi on :)
Oleks võinud rohkem pilte teha muidugi, aga siin on mõned jäädvustatud hetkedest.
 |
| Raamatukogukülastus |
 |
| Hambaarst tõdeb, et Kata hambad on korras... |
 |
| ...ja laseb ta oma mänguasjavarude hulgast meelepärast valima. |
 |
| Metsvindi matused viirpuu all |
 |
| Väikest Pauliinet tervitamas... |
 |
| ...ja tema auks titeputru söömas. |
On niiöelda paikaloksumise aeg, mis kestab veel, kuni algavad huvitegevused ja valime välja trennid, milles lapsed osaleda soovivad. Elame sisse ja harjume :)
Aga õue peale on tekkinud kärbseseenerivid ja päike on kaugemaks-kõrgemaks jäänud, nagu Margareeta jäädvustatud piltidel:)
 |
| Add caption |
27.8.14
Asi ametlik!
Täna helistas kooli direktor ja teatas, et õppenõukogu lubas meie lapsed koduõppele. Kuigi teadsin uudist tegelikult "tutvuste kaudu" juba esmaspäeval, ootasin huvi ja rõõmuga ka ametlikku teadet :).
Tingimuseks on siis kord veerandis koolis vastamine. Ise koostame plaanid oma äranägemise järgi ja riiklikust õppekavast lähtuvalt ja lepime kokku aineõpetajatega. See kokkuleppimine võib mõnes aines osutuda keerulisemaks kui teises, kuid Jumala abiga saame hakkama ma usun!
Kutsuti ka kogu pere 1.septembri aktusele ja seejärel aineõpetajatega kohtuma.
Tingimuseks on siis kord veerandis koolis vastamine. Ise koostame plaanid oma äranägemise järgi ja riiklikust õppekavast lähtuvalt ja lepime kokku aineõpetajatega. See kokkuleppimine võib mõnes aines osutuda keerulisemaks kui teises, kuid Jumala abiga saame hakkama ma usun!
Kutsuti ka kogu pere 1.septembri aktusele ja seejärel aineõpetajatega kohtuma.
Tellimine:
Postitused (Atom)