14.1.16

Kuidas meil hetkel koduõpe koolieelikutega välja näeb

Kõigepealt plaanist, et "ärka varem". Ärkangi, aga mitte nii meeletult vara, vaid sellisel ajal, et jõuan suuremad lapsed hommikul kooli saata st sööta ja patse punuda. Aga kuna sel ajal on hommikuti veel nii pime ja külm, siis millekski väga aktiivseks mul energiat pole. Niisiis, kõne alla tuleb lugemine. Kui juhtub, et nooremad lapsed pole veel ärganud, loen enne ise Piiblit ja isegi kudumist on ette tulnud. Miskipärast kipuvad aga ka nemad vara ärkama ja siis kobin ma voodisse tagasi, lapsed tulevad kaissu ja tekikuhja all toimub ettelugemine. Sel nädalal oleme lugenud luuleraamatuid Olivia Saare "Karuselli karusell", Lea Nurkse "Kubujussi" ja juturaamatutest Colleen L. Reece "Kuldtäht Ericule". Ja siis me mõnuleme nii kaua, kuni valgeks läheb ja viisakas oleks toimetama hakkata.

Päevaplaan kujuneb vaikselt ka. Peale hommikusööki on õppimishetk, milles on peatähelepanu Doral ja tema õpikutel, aga Kata lööb kaasa nii kuis jaksab. Õues käime ka, sest lund rookida on tarvis, laudas tuleb olukorda kontrollida ja loomi toita (varahommikul teeb seda mees) ja muudkui puid tuppa tassida. Aga suusatada ja kelgutada on samuti tarvis, seega teeme natuke kõike. Lõuna paiku toimub toidu valmistamine ja õhtupoolikul toimub toitlustamine sedamööda, kuidas pereliikmed saabuvad. Saabumise variante on mitu - poole neljaks, kella viieks või poole seitsmeks. Enamasti vähemalt üks kord õhtu jooksul istub kogu pere koos laua taga. Kui kogu pere kodus, siis väikesed tahavad suhelda, sest nemad pole päev otsa kedagi näinud, mees tahab puhata ja kooliskäijad peavad koolitükke tegema. Mis minusse puutub, siis katsun kõike seda "üle elada" ja võtan kätte mõne raamatu või vardad.

Majapidamistöödega on üsna keeruline mingit jagamist teha, kui pool peret on kodunt ära. Kütmises ja loomade talitamises panustab mees varahommikuti ja õhtuti. Suuremaid lapsi kooli ajal väga rakendada ei anna, kui kojusaabumise ja uneaja vahel veel koolitükke vaja teha on. Ja kuigi see kohustus enamasti ei valmista neile suurt piina, võiksid nad millalgi ju puhata ka. Seega - nädala sees on nooremad lapsed sujuvalt abiks neis asjus mida parajasti vaja teha on - koristame koos, riputame ja voldime pesu, teeme süüa. Ja nädalavahetust on kahju rikkuda läbinisti koristamispäevaga, seega katsume jõudumööda olukorda kontrolli all hoida nädala sees. Nõudepesumasin töötab iga päev, riietepesumasin vähemalt üle päeva, toidud tuleb muidugi valmistada ja pliidi all tuld teha ja toad tuleb hoida enam-vähem. Muidu mina ei mängi!

Ühe koduõppeteemalise internetilehe postitusi tellin ma omale e-postkasti. See on Simple Homeschool. Mõne päeva eest ilmus seal kirjutis "Armastuse viis keelt koduõppes". Gary Chapmani raamat "Armastuse viis keelt" on eesti keeles ilmunud (samuti laste ja teismeliste teemal rääkiv "keeleõpik") ja Meeli soovitusel lugesin neid paari aasta eest. Otsustasin tookord, et raamatud tasuks edaspidi üle lugeda ja võimalusel endalegi soetada.
Ja siis juhtuski, et otsisin kohe Allika kirjastuse lehe üles, ning tegin selle tüki ära - tellisin ka omale "Armastuse viis keelt", "Armastuse viis keelt lastele" ja "Armastuse viis keelt teismelistele". 


2 kommentaari:

  1. Meil käib ka talvine koduõpe sama rada pidi :)

    Kodutööde osas on vaid see erinevus, et meil on iga päev erinev "korrapidaja", kes ühiste söömaaegade järel köögilaua koristab
    ning lastetoas toimib lihtne reegel - segamini toas arvutit ei avata.
    Toimib nii ekraaniaega vähendavalt, kui ka toa korrasolekut soodustavalt :))

    Raamatuid täiendama sobib ideaalselt ka see saade (ja miks mitte sarja teisedki osad):
    http://www.tv7.ee/vod/player/26159/ Soovitan!

    VastaKustuta
  2. Vat vana hea korrapidaja-amet oleks tõesti lahendus. Vanasti kui meil olid söögikordade järgsed koristused olid laste vahel jagatud ja see neile meeldis. Aitäh saate vihje eest!

    VastaKustuta