Kõigepealt plaanist, et "ärka varem". Ärkangi, aga mitte nii meeletult vara, vaid sellisel ajal, et jõuan suuremad lapsed hommikul kooli saata st sööta ja patse punuda. Aga kuna sel ajal on hommikuti veel nii pime ja külm, siis millekski väga aktiivseks mul energiat pole. Niisiis, kõne alla tuleb lugemine. Kui juhtub, et nooremad lapsed pole veel ärganud, loen enne ise Piiblit ja isegi kudumist on ette tulnud. Miskipärast kipuvad aga ka nemad vara ärkama ja siis kobin ma voodisse tagasi, lapsed tulevad kaissu ja tekikuhja all toimub ettelugemine. Sel nädalal oleme lugenud luuleraamatuid Olivia Saare "Karuselli karusell", Lea Nurkse "Kubujussi" ja juturaamatutest Colleen L. Reece "Kuldtäht Ericule". Ja siis me mõnuleme nii kaua, kuni valgeks läheb ja viisakas oleks toimetama hakkata.
Päevaplaan kujuneb vaikselt ka. Peale hommikusööki on õppimishetk, milles on peatähelepanu Doral ja tema õpikutel, aga Kata lööb kaasa nii kuis jaksab. Õues käime ka, sest lund rookida on tarvis, laudas tuleb olukorda kontrollida ja loomi toita (varahommikul teeb seda mees) ja muudkui puid tuppa tassida. Aga suusatada ja kelgutada on samuti tarvis, seega teeme natuke kõike. Lõuna paiku toimub toidu valmistamine ja õhtupoolikul toimub toitlustamine sedamööda, kuidas pereliikmed saabuvad. Saabumise variante on mitu - poole neljaks, kella viieks või poole seitsmeks. Enamasti vähemalt üks kord õhtu jooksul istub kogu pere koos laua taga. Kui kogu pere kodus, siis väikesed tahavad suhelda, sest nemad pole päev otsa kedagi näinud, mees tahab puhata ja kooliskäijad peavad koolitükke tegema. Mis minusse puutub, siis katsun kõike seda "üle elada" ja võtan kätte mõne raamatu või vardad.
Majapidamistöödega on üsna keeruline mingit jagamist teha, kui pool peret on kodunt ära. Kütmises ja loomade talitamises panustab mees varahommikuti ja õhtuti. Suuremaid lapsi kooli ajal väga rakendada ei anna, kui kojusaabumise ja uneaja vahel veel koolitükke vaja teha on. Ja kuigi see kohustus enamasti ei valmista neile suurt piina, võiksid nad millalgi ju puhata ka. Seega - nädala sees on nooremad lapsed sujuvalt abiks neis asjus mida parajasti vaja teha on - koristame koos, riputame ja voldime pesu, teeme süüa. Ja nädalavahetust on kahju rikkuda läbinisti koristamispäevaga, seega katsume jõudumööda olukorda kontrolli all hoida nädala sees. Nõudepesumasin töötab iga päev, riietepesumasin vähemalt üle päeva, toidud tuleb muidugi valmistada ja pliidi all tuld teha ja toad tuleb hoida enam-vähem. Muidu mina ei mängi!
Ühe koduõppeteemalise internetilehe postitusi tellin ma omale e-postkasti. See on Simple Homeschool. Mõne päeva eest ilmus seal kirjutis "Armastuse viis keelt koduõppes". Gary Chapmani raamat "Armastuse viis keelt" on eesti keeles ilmunud (samuti laste ja teismeliste teemal rääkiv "keeleõpik") ja Meeli soovitusel lugesin neid paari aasta eest. Otsustasin tookord, et raamatud tasuks edaspidi üle lugeda ja võimalusel endalegi soetada.
Ja siis juhtuski, et otsisin kohe Allika kirjastuse lehe üles, ning tegin selle tüki ära - tellisin ka omale "Armastuse viis keelt", "Armastuse viis keelt lastele" ja "Armastuse viis keelt teismelistele".
Kuvatud on postitused sildiga Majapidamine. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Majapidamine. Kuva kõik postitused
23.3.15
Kevadine vaheaeg
Meie peame vaheaega küll. Tean, et paljud koduõppepered ei pea vaheaegu üldse, vaid aastaringi vabaõpivad. Meie aga peame ja meie vaheaja põhilised tunnused on paus huviringides ja see, et koolis käivate sõpradega saab vabamalt kokku.
Vaheaja juhatasime sisse ühise kinokülastusega - koolis käis Hiiumaa kino näitamas filmi "Vahtramäe Emil ja Ida". Pooltele meie pere lastele oli see esimene kinokülastus, pooltele üle viie aasta esimene :) Film oli iseenesest tore, ehkki mitte päris raamatu järgi tehtud ja Emil sai pidevalt õiendada oma vempude eest ning nagu üks lastest märkis, kordagi ei ütelnud ta ema filmis, et Emil on kõigest väike armas poiss.
Üks päev vaheajast pidi plaani järgi tulema metsatööpäev, aga see jäi ära ja lapsed orienteerusid ruttu ümber, kutsudes metsatööst vabad lapsed külla.
Samuti said nad ise külas käia - sõprade sünnipäevi tähistamas, kuhu nad sõitsid liinibussiga ja omapead kogu kambaga päris esimest korda. Kõik olid saabudes väga rahul orienteerumisega ja mängimisega, kiitsid piduroogi ja sõprade seltsi.
Suured tüdrukud käisid veel omapead Saaremaal vanavanemate juures, kus olid 2 ööd ning meie läksime kolmandal päeval pisematega neile järele. Selle reisi sees oli lastel ka kaks arstikülastust, mis igati korda läksid. Vanavanemad aga poputasid tüdrukuid nii kuis vähegi jaksasid. Kuressaares käies saime ka päikesevarjutust vaadelda.
Minul olid vaheajaks ka plaanid, lausa tõsised isiklikud ambitsioonid: pesta ja sorteerida talvevarustus ning koristada maja ära, et kevadveerand mõnusalt kohe käima läheks. Õnnestus, ehkki võttis aega! Esmakordselt hakkab mul tekkima olukord, et mõned kastid ja panipaigad jäävad tühjaks. See on midagi uut ja huvitavat, loodetatavsti olen õigel teel asjade vähendamise poliitikaga.
Vaheajal olid valdavalt ilusad ja soojad ilmad, väga kevadine oli juba. Täna aga on väljas tugev tuul ja tihe lörts. Esimese kevadveerandi nädala sisuks on lastega kokkulepitult meil - kunst ja muusika.
Vaheaja juhatasime sisse ühise kinokülastusega - koolis käis Hiiumaa kino näitamas filmi "Vahtramäe Emil ja Ida". Pooltele meie pere lastele oli see esimene kinokülastus, pooltele üle viie aasta esimene :) Film oli iseenesest tore, ehkki mitte päris raamatu järgi tehtud ja Emil sai pidevalt õiendada oma vempude eest ning nagu üks lastest märkis, kordagi ei ütelnud ta ema filmis, et Emil on kõigest väike armas poiss.
Üks päev vaheajast pidi plaani järgi tulema metsatööpäev, aga see jäi ära ja lapsed orienteerusid ruttu ümber, kutsudes metsatööst vabad lapsed külla.
Samuti said nad ise külas käia - sõprade sünnipäevi tähistamas, kuhu nad sõitsid liinibussiga ja omapead kogu kambaga päris esimest korda. Kõik olid saabudes väga rahul orienteerumisega ja mängimisega, kiitsid piduroogi ja sõprade seltsi.
Suured tüdrukud käisid veel omapead Saaremaal vanavanemate juures, kus olid 2 ööd ning meie läksime kolmandal päeval pisematega neile järele. Selle reisi sees oli lastel ka kaks arstikülastust, mis igati korda läksid. Vanavanemad aga poputasid tüdrukuid nii kuis vähegi jaksasid. Kuressaares käies saime ka päikesevarjutust vaadelda.
Minul olid vaheajaks ka plaanid, lausa tõsised isiklikud ambitsioonid: pesta ja sorteerida talvevarustus ning koristada maja ära, et kevadveerand mõnusalt kohe käima läheks. Õnnestus, ehkki võttis aega! Esmakordselt hakkab mul tekkima olukord, et mõned kastid ja panipaigad jäävad tühjaks. See on midagi uut ja huvitavat, loodetatavsti olen õigel teel asjade vähendamise poliitikaga.
Vaheajal olid valdavalt ilusad ja soojad ilmad, väga kevadine oli juba. Täna aga on väljas tugev tuul ja tihe lörts. Esimese kevadveerandi nädala sisuks on lastega kokkulepitult meil - kunst ja muusika.
3.3.15
Veebruari kokkuvõte
Veebruar, lühike kuu, nagu ta on, läks kiiresti.
- Teistsuguseks tegi selle kuu asjaolu, et käisin kolmapäeviti abiks kohalikus lastehoius asendamas haiguslehel olevat töötajat. Lapsed võtsin kaasa. Seega neil päevadel toimus koduõpe teisiti - hommikul hommikuring ja arutlused ning meisterdamise-maalimise osa koos lasteaiaealistega. Pealelõunal kui väikestel lõunauni, toimus õppimine oma vihikutest-raamatutest.
- Küünlakuu puhul tegime erinevaid küünlaid - jääküünlaid, parafinliivast küünlaid, mitme tahiga ja teokarpidega küünlaid. Geelküünalde tegemine ootab veel ees. Saime kätte savitöötoas tehtud kruusid.
- Riste alustas soki kudumist ja plaan on veerandi lõpuks sokipaar valmis saada.
- Viiuldajatega õpiti-harjutati vabariigi aastapäeva kontserdiks ja käidi esinemas kohalikus hooldekodus. Laste laulukoor jätkus samuti.
- Lisaks sai käidud mitu korda metsatööl abiks oksi põletamas.
- Külla saabus mandrilt külla tuttav perekond Eesti ameeriklasi (lapsed on kõik Eestis sündinud) :), kellega koos lapsed said näiteks inglise keelt õppida ja niisama suhelda. Tahaks rohkem seda võimalust kasutada.
- Trennidest käisid lapsed kergejõustikus, Riste ka jalkas ja ujumas.
- Jätkus koristamine-sotreerimine kogu majas, laste toad said veelkord ümber kolitud :)
28.1.15
Jaanuar on aasta algus
Kohanemine peale jõuluaega argipäevarütmiga võttis veidi aega. Mul tuli muuhulgas peale ka tugev korraloomisetuhin, et ikka parem ja mugavam oleks ning igapäevaelu ja töö sujuks libedasti. Niisiis esimestel jaanuari nädalatel nihutasime lastega koos mööblit ja sorteerisime raamatuid ja riideid. Riidekappide seisuga hakkan juba rahule jääma, pärast mitme kastitäie asjade edasi pärandamist, kasutatud riiete poodi viimist ja ära viskamist. Klaveri nihutasime teise kohta ja samuti ühe kapi elutoas. Suur kirjutuslaud laste toast sai kolitud meie tuppa tekitatud "kontorinurka". Nimelt ei kasutanud lapsed lauda ammu sihtotstarbeliselt ning kõigist kaheteistkümnest lauasahtlist olid kuidagimoodi saanud väikesed prügikastid. Nii said lapsed omale teisel koduõppeperel üle jäänud vanad väikesed ühemehe-koolilauad. Pärast kogu koduse raamatukogu sorteerimist ja teemadeks jaotamist grupeerisin eraldi ka kõik õppematerjalid. Nende jaoks sai suisa eraldi riiul seina kinnitatud ja ma olen väga rahul! Mitu kastitäit meil üle jäänud raamatuid sai viidud seltsimajja vastavasse ruumi, kust kõik laenutada võivad.
Lõpuks saabus remondist ka meie arvuti, mis vajab küll uut akut veel, aga küll sellegi saab aja jooksul. Mul on nüüd veel kohustus välisel kõvakettal asuvad failid läbi sortida ja see on töö mida ma hea meelega edasi lükkaksin, aga ei saa ju! Lisaks sain ülisoodsalt vana laserprinteri uue tahmakassetiga, mis võiks asendada meie rikkis tindikat, vähemalt mõnda aega. Ja veel korrstatasin ma kööki kogunenud koduõppeasjade kastid ja sahtlid ning kolisin kõik kontorinurka, mis vähegi võimalik. Hetkel on jälle parem kui varem!
Lapsed vist "päris õppimiseks" seda ei pidanud, aga mina küll:). Esimesel nädalal oli neist hirmus palju abi, aga missugune laps jaksab ikka kuu aega järjest koristada? Ei peagi ju. Ja kui siis teisel koolinädalal lõpuks uued vihikud-raamatud kõik koolist kätte saadud olid ja paberid ümber pandud said, hakkasid nemad rohkem "õppimisega" või siis akadeemilisema õppimisega tegelema :) Koostasime uue päevplaani ja viisime sisse muututusi. Kõige parem muutus on minu meelest puhkeaja sisseviimine! See on meil kohe pärast lõunasööki ja kestab tund aega. Sel ajal on lubatud vaikselt oma toas olla, pikutada või lugeda ja vahel ka video pealt mõnd saadet vaadata, aga mööda maja kondmine ja lärmamine on keelatud. Võite arvata, et see on minu lemmikaeg :) Alati ei saa ma seda luksust lubada, et ise uinaku teeksin, aga segamatult kirjutada on ka hea.
Veel üks muutus on varasem hommikune ärkamine. Lihtsalt kuna laste huviringid algavad suhteliselt vara ning kui kodunt kella 12 paiku juba lahkutakse, siis ei ole võimalik kümneni põõnata ja siis pikalt käivituda, kui hommikupoolikul õppimise aeg ka kavas on. Nii ärkamegi 7.30 ja 8.30 hakkame hommikuringiga peale ja jätkub õppimisaeg, kuni kell 12 on lõuna, millega ühineb enamusel päevadel ka issi, kes tüdrukuid siis huviringidesse sõidutama tuleb. Huviringides on ka muutusi, nimelt ujumises võtsid väiksemad tüdrukud kahekuulise puhkuse (märtsini) ja lastekoor puhkab jaanuaris. Riste viiulitund ja solf kolisid koos teisele päevale.
Ja veel üks hea areng leidis aset. Nimelt kutsus mind sedasama blogi lugenud koolidirektor vestlusele. Möödunud neljapäeval käisingi koolis ja rääkisime direktori ja õppealajuhatajaga, kuidas koostöö kodu ja kooli vahel paremini sujuks. Ma arvan, et see oli meile kõigile kasulik ja huvitav ettevõtmine. Ikka kõiges tuleb kokku leppida ja eeldada ei saa tegelikult midagi. Hindamiseaja pinged kasvasid mul üle pea ja ootasin kooli poolt rohkem sisulist tagasisidet pärast vastamisi ja hindamisi. Tekkis olukordi, kus meie poolt läbitu ei vastanud ainekavale ja hinnati paratamatult seda, mida me ei läbinud. Mitmed õpetajad ongi mulle muidugi saatnud tagasisidet meili teel või kirjutanud e-kooli hindele lisaks kommentaare, aga kõik mitte ja see teadmatus ajab mind meeleheitele. Tuvastasime vist ka ühe infolekke koha, nimelt ainult lastele edastatud suuline tagasiside ei pruugi koju jõuda või jõuab mitu kuud hiljem:) Loodan, et nüüd kus asi selgemaks räägitud, läheb koostöö paremaks.
Koolis olid sel nädalal ka avatud uste päevad, mille käigus sai tunde külastada ja ka mina käisin tundides. Väiksed lapsed olid sel päeval hoius ja suured said iseseisvad ülesanded selleks ajaks. Minu eesmärk oli õpetajatega tuttavamaks saada ja leppida osades ainetes kokku mida ja kuidas vastata. Päev koolis andis uut mõtlemisainet, kuidas täita kooli õppekava ja seda kombineerida kõige sellega mida väljaspool õppekava teeme. Mulle meeldib mõelda nii, et see ülejäänud osa ongi meie enda õppekava - laste huvidest lähtuv, vaba ja loominguline, mille eest hindeid ei panda.
Lõpuks saabus remondist ka meie arvuti, mis vajab küll uut akut veel, aga küll sellegi saab aja jooksul. Mul on nüüd veel kohustus välisel kõvakettal asuvad failid läbi sortida ja see on töö mida ma hea meelega edasi lükkaksin, aga ei saa ju! Lisaks sain ülisoodsalt vana laserprinteri uue tahmakassetiga, mis võiks asendada meie rikkis tindikat, vähemalt mõnda aega. Ja veel korrstatasin ma kööki kogunenud koduõppeasjade kastid ja sahtlid ning kolisin kõik kontorinurka, mis vähegi võimalik. Hetkel on jälle parem kui varem!
Lapsed vist "päris õppimiseks" seda ei pidanud, aga mina küll:). Esimesel nädalal oli neist hirmus palju abi, aga missugune laps jaksab ikka kuu aega järjest koristada? Ei peagi ju. Ja kui siis teisel koolinädalal lõpuks uued vihikud-raamatud kõik koolist kätte saadud olid ja paberid ümber pandud said, hakkasid nemad rohkem "õppimisega" või siis akadeemilisema õppimisega tegelema :) Koostasime uue päevplaani ja viisime sisse muututusi. Kõige parem muutus on minu meelest puhkeaja sisseviimine! See on meil kohe pärast lõunasööki ja kestab tund aega. Sel ajal on lubatud vaikselt oma toas olla, pikutada või lugeda ja vahel ka video pealt mõnd saadet vaadata, aga mööda maja kondmine ja lärmamine on keelatud. Võite arvata, et see on minu lemmikaeg :) Alati ei saa ma seda luksust lubada, et ise uinaku teeksin, aga segamatult kirjutada on ka hea.
Veel üks muutus on varasem hommikune ärkamine. Lihtsalt kuna laste huviringid algavad suhteliselt vara ning kui kodunt kella 12 paiku juba lahkutakse, siis ei ole võimalik kümneni põõnata ja siis pikalt käivituda, kui hommikupoolikul õppimise aeg ka kavas on. Nii ärkamegi 7.30 ja 8.30 hakkame hommikuringiga peale ja jätkub õppimisaeg, kuni kell 12 on lõuna, millega ühineb enamusel päevadel ka issi, kes tüdrukuid siis huviringidesse sõidutama tuleb. Huviringides on ka muutusi, nimelt ujumises võtsid väiksemad tüdrukud kahekuulise puhkuse (märtsini) ja lastekoor puhkab jaanuaris. Riste viiulitund ja solf kolisid koos teisele päevale.
Ja veel üks hea areng leidis aset. Nimelt kutsus mind sedasama blogi lugenud koolidirektor vestlusele. Möödunud neljapäeval käisingi koolis ja rääkisime direktori ja õppealajuhatajaga, kuidas koostöö kodu ja kooli vahel paremini sujuks. Ma arvan, et see oli meile kõigile kasulik ja huvitav ettevõtmine. Ikka kõiges tuleb kokku leppida ja eeldada ei saa tegelikult midagi. Hindamiseaja pinged kasvasid mul üle pea ja ootasin kooli poolt rohkem sisulist tagasisidet pärast vastamisi ja hindamisi. Tekkis olukordi, kus meie poolt läbitu ei vastanud ainekavale ja hinnati paratamatult seda, mida me ei läbinud. Mitmed õpetajad ongi mulle muidugi saatnud tagasisidet meili teel või kirjutanud e-kooli hindele lisaks kommentaare, aga kõik mitte ja see teadmatus ajab mind meeleheitele. Tuvastasime vist ka ühe infolekke koha, nimelt ainult lastele edastatud suuline tagasiside ei pruugi koju jõuda või jõuab mitu kuud hiljem:) Loodan, et nüüd kus asi selgemaks räägitud, läheb koostöö paremaks.
Koolis olid sel nädalal ka avatud uste päevad, mille käigus sai tunde külastada ja ka mina käisin tundides. Väiksed lapsed olid sel päeval hoius ja suured said iseseisvad ülesanded selleks ajaks. Minu eesmärk oli õpetajatega tuttavamaks saada ja leppida osades ainetes kokku mida ja kuidas vastata. Päev koolis andis uut mõtlemisainet, kuidas täita kooli õppekava ja seda kombineerida kõige sellega mida väljaspool õppekava teeme. Mulle meeldib mõelda nii, et see ülejäänud osa ongi meie enda õppekava - laste huvidest lähtuv, vaba ja loominguline, mille eest hindeid ei panda.
Tellimine:
Postitused (Atom)