TV 10 olümpiastardi finaal Kärdlas

Seekord on toimumas finaalvõistlused Kärdlas ja seega hea lähedane võimalus oma lastele kaasa elamiseks. Ega mina polegi varem sellistel võistlustel käinud, tuleb tunnistada. Jagan mõned tähelepanekud esimeselt võistluspäevalt.

 

Fotode allikas.

* 170+võistlejat koos treenerite, pealtvaatajate ja kohtunikega ei tundu staadionil üldse suure inimhulgana, pigem vastupidi.

* Spordirahvas on üks äärmiselt kannatlik ja sihikindel rahvas. Ei märganud mitte mingisuguseid distsipliiniprobleeme, ei asjatut ringisebimist ega lollitamist (nii tuttav teema kõikvõimalikel kooliüritustel). Igaüks tegeles keskendunult oma asjaga, kes tegi sooja, kes võistles - igaüks teadis,  kus ta peab olema ja millega tegelema.

* Teki sees istumine ja ringi liikumine paistab olevat moes. Ja mina arvasin, et see on meie Riste omapära :D. Tuleb välja, et tekk (õigemine fliispleed) on riietusese, mitte sisustusese. Staadionil liikus tekkides ringi suur hulk rahvast.

* Kui kõht on tühi, siis suudab laps lugeda spordijalatsite telgi reklaamilt "JUST DO IT" kokku rahumeeli "JUUSTU TOIT".

* Oli nutta tihkuv lapsuke, ilmselt suuremat sorti probleemidega kui võistluspinge (treener rääkis hiljem). Mina olin rõõmus ja uhkegi, et hiidlastel (hiidlastest lastel) jätkus silmi märgata ja südant lohutada.

* Oli teibitud tippe st lapsi, kes on tulemuste poolest tabelite tippudes, aga kelle jalad ja käed olid teibitud, ilmselt vigastuste või nende vältimise pärast. Mõni laps võistles ka pärast lihaserebendit valuvaigistava süsti mõjul edasi.

* Rõõmsaid lapsi oli siiski rohkem kui võistluste pärast närveerivaid. Meie Reeta mängis vabadel hetkedel näiteks muretult kulli.

* Kohtunikud võtsid oma tööd väga vastutustundlikult ja tegutsesid rahulikult ja keskendunult. Eks sportlase jaoks on ju iga sajandiksekund ja sentimeeter üliolulised, ei tehta ka lasteüritusel mingeid mööndusi.

* Reeta tegi 60m jooksus isikliku rekordi, Riste kettaheites samuti. Ristele tähendas see koguni ala 5.kohta. Vaatan, et talle heite-ja tõukealad sobivad ilmselt. Tasapisi hakkab lastele tehnikast ka midagi külge jääma, osatakse treenerite nõuandeid rakendada mingil määral.

* Treener rääkis, et kutsus Reetat võistkonda, mis esindab kuu lõpus Eestit Poolas, aga kuna Reetal on laulupeokohustus ja need kaks üritust väga täpselt järjest toimuvad, siis jääb seekord ära.

* Viiene ja kaheksane on ringi rändamiseks ja kogu päeva üritusel olemiseks juba täiesti asjalik seltskond, kui lõunasöök ja tualetikülastus õigesti ajastada, ei väsi keegi ära ega nurise mitte kõige vähematki.
 

Laadasõbrad

Riste ja Reeta võtsid ette ja käisid Sõrul toimuval külade päeva laadal müümas. See oli nagu otsapidi natuke kooliülesanne, ehkki kool ju tegelikult läbi. Aga kevadel käsitöötunnis nad pidid mõtlema välja mingi toote, mida laadal saaks müüa, kalkuleerima ja nuputama, kuidas kujundada ja oma koduküla esitleda. Võimaluse korral tuli kaasata oma külast teisigi.
Tegime naabrinaistega oma tibatillukese küla ümbrusega seotud ajaloost lühiülevaate ja piirkonna kaardi, lapsed aitasid neid illustreerida. Huvilised said laadal lugeda, aga valminud materjalid võime oma bussiootepaviljoni seinale paigutada:))) Naabrinaise lapselaps tegi kaunid käsitöökaardid müügiks, Riste küpsetas kogu päeva sõõrikuid ja vahvleid ja Reeta sai laadale kaasa meil üle jäänud tomati, kurgi-ja porrutaimi.
 

Mina olin sel päeval Saaremaal, seega laadal ei osalenud, aga üritus läks neil korda. Issi sõidutas, naabrinaised käisid toeks ja kõik toimis. Lapsed kauplesid kasudega, viimased sõõrikud broneeris maitsmiseks oma issi, ülejäänud söödav kraam müüdi ära. Ka taimi saime vähemaks, käsitöökaardid olid nii kaunid, et ostsin kodus pärast isegi mõne endale.

Suvised koduülesanded

Kooli loodusainete õpetaja andis kõigile kooli lastele suveks personaalse ülesande. Igale lapsele vastavalt huvidele ja võimetele.
Riste sai ülesandeks korraldada matk, Reeta looduspäeviku pidamise ja Dora kivimite kogu koostamise. No mis võin koduõppeperel sellise toreda asja vastu olla? Mitte kõige vähematki. Ka lapsed tundusid olevat saadud ülesannetega rahul.

Suvevaheaeg

Eile õhtul koguneti Sõru sadamasse,

kus muuseumis avati laste kunstinäitus, kuulati kogupereaktusel Saaremaa Ühisgümnaasiumi roosade kikilipsudega noormeeste kvartetti ning saadi kätte tunnistused, kiituskirjad, raamatud ja tänukirjad. Meie tüdrukud koos ühe Dora klassi lapsega esinejaid kuulamas

Ka meie jõudsime koju paraja peotäie kraamiga, ehkki mõni meist saabus jalgrattal ja paljajalu...

Nimelt olid ühed klassivennad nõndamoodi meie esiklapse tenniseid visanud (võib ette tulla, kui klassis on vaid 1 tütarlaps), et üks neist, tennistest seekord, lõpetas paatide sildumiskanalis ning seda ei õnnestunud enam leida.


Aga muidu on kõik väga ilus. Suvi ju!

Vaheaeg möödas

Plaanitud küllaminemisi ei toimunud, sest pererahvas oli tõbine. Sellegi poolest võib kevadvaheajaga igati rahule jääda.

Kooliskäijad sai magada rohkem kui harilikul aga vähem, kui oleks soovinud, sest nooremad olid kell 7 juba mänguhoos ja emme polnud nõus hiljem kui kell 11 hommikusööki serveerima.

Dora õppis iga päeva natuke eesti keelt ja matemaatikat ja harjutas viiulit. Otsisin talle selleks puhuks internetist kaks lookest.

Käisime Ristega ühel pärastlõunal kahekesi Kärdlas, kus ostlesime kunstipoes ja koristamistarvete poes.

Tegin lastele "koristamise kiirkursuse" ja koristasime koos kogu maja ära. Ma ise sain ka aknad nagu naksti pestud.

Lapsed maalisid pidevalt, aga mitte sihipäraselt vaid pigem teraapilise suunaga. (Loe: kunstiõpetajale pole midagi ette näidata, aga tore oli!) Riste maalis oma uute akvarellidega ja tegi ka esimese õlimaali, millest ma olen täielikus vaimustuses!

Lapsed olid palju õues ja nautisid kevadet - liiva, vett ja mulda.

Riste tegi meile süüa.

Lapsed käisid trennis, võistlustel ja orkestriproovis.
 

Kevadvaheaeg

Koolis käijatel algas vaheaeg! Ehkki jah, vaheajad eri koolides ei kattu ning seetõttu tuleb tüdrukutel siiski minna võitlustele, lauluproovi ja orkestrisse ka oma vaheajal ja vanaema juurde sõita nad seekord ei saa. Doraga jätkame tasahaaval siiski õppetööga, aga vaheajal on tema huviringid puhkusel. Kata on ka kodus ega lähe lasteaeda. Nii mõnus.


Paar nädalat enne vaheaeg tegime plokkflöödilastega vöö-lugude ettemängimist ja filmisime telefoniga kõik üles. Nüüd on ühel etapil kriips all ja lapsed saavad uued lood harjutamiseks. Lasteaiaealistega hakkasime lavastama väikest näidendit, millesse kaasati kõik Kata rühma lapsed ja kõik saavad musitseerida erineval pillidel.

Viiuliõppurid mängisid neljapäeva õhtul koolimajas oma selgeks saanud lood ka videosse. Oli põhjust rõõmustada kõigi edusammude üle. Kõige rohkem suutis üllatada mind Dora. Temal on neil päevil toimunud mingi tõsine arenguhüpe, sest lisaks sellele, et ta on hakanud äkki raamatuid lugema ja tema käekiri on paranenud, hakkas ta äkitselt ka paremini viiuldama. Mina seda kuidagi selgitada ei oska, veebruari alguses haigeks jäädes jäi unarusse ka meie igapäevane harjutamine, enne seda oli Doral just paremini minema hakanud ja õpetaja meisterdas talle toreda abivahendi viiulikäe asendi parandamiseks. Seda ma teadsin küll, et Dora valed noodid ei ole põhjustatud mitte muusikalise kuulmise puudulikkusest vaid füüsilisest poolest, ehk käsi ei jõua kõrvale järele. Ja nüüd mängis kolm lookest õigete nootidega, kusjuures esinemisl selgus see, et ühe loo teise poole oli ta samal hommikul alles ära õppinud. Õpetaja on sama üllatunud kui meie.
Ta ise õhkas viimasest viiulitunnis tulles, et on nii õnnelik, et valis viiuli ja et ta armastab seda nii väga...

Uuel aastal uue hooga

Ametlikult on koolivaheaeg alles täies hoos, aga meie katsume vaikselt juba koolirütmi end sättida. Suuremad tüdrukud on täna viimast päeva kolmepäevases koolivaheaja spordilaagris. Ööbitakse kodus, kuid lõunast õhtuni saab trenni teha - spordihalli uusi sisejooksuradasid proovida, teivast hüpata ja joosta. Tüdrukud soovivad taas võistelda "Tv kümme olümpiastarti" pääsemise nimel. Detsembri alguses käisid nad Võrus sarja esimesel võistlusel, aga enne igat etappi võisteldakse trennisiseselt, kes osalema pääseb. Huvitaval kombel said eelmine kord mõlemad oma vanuseklassis võistlema 60m sprindi alal ja seeläbi kindlasti väga arendava kogemuse osaliseks. Nimelt Hiiumaal polegi nii suurt sisehalli, kus saaks joosta 60m. Seega joosti esmakordselt õige pikkusega rajal, esimest korda naelikutega, päris stardipüstoli pauguga ja puha. Ja viimaseks ei jäänud keegi nende mitmekümnete osalejate hulgas. Reeta oli oma vanuseklassi kõige noorem osaleja kogu võitluse peale.

Hommikuti enne trenni minekut on aga siin juba referaate ja uurimustöid kirjutatud, oma koolitarbeid korrastatud ning kirjutuslaua sahtlis väljakaevamisi läbi viidud. Töö on olnud üsna tulemuslik, sest üles on leitud palju ammu kadunud kraami ja kui sama hoogsalt asi jätkub, võib tubagi päris kooli alguseks korda saada! Reetal sai enamus õpikuid detsembriga läbi ja uusi veel käes pole, aga temal on tarvis nüüd koolipäevikut, mida me koduõppe ajal ei kasutanud. Peab mainima, et päevikute valik jaanuari alguses on poodides äärmiselt niru, aga me oleme ka ainult 3 või 4 poest otsinud. Riste peab vahetama raamatute paberid ära, sest enam juurde ei mahu neil joonistama.kirjutama :P On ilmnenud üks täiesti uus probleem - kahel lapsel on tarvis koolitöödeks arvutit kasutada ja seda üsna samaaegselt - üks kirjutab referaati ja teeb slaidiesitlust, teine peab väikse uurimustööga hakkama saama. Hea, et vaheajal saab asja kordamööda teha, aga mis kooliajal saama hakkab, ei tea.

Dora on ka oma pooleliolevat vihikut täitnud ja lugemist harjutanud. Me oleme selles ajast maas, st jõulude teemani raamatus veel pole jõudnud. Aga tühja kah, täna on kõigest kolmekuningapäev ja õigeusu jõulud on alles ees :) Kata vabaõpib siis kui tahab, näiteks veetis ta tõhusa pooltunni täna mingit suurt laste maailmakaarti uurides, esitas kümnete kaupa küsimusi ja oli lihtsalt rõõmus.

Ja lume saabudes on jälle õues käimine moodi tulnud. Kraavil on jää, kelgud on pööningult alla toodud ja juba küsitakse suuskigi. See, kas ja kellel tänavu suusad on ja kellel mitte, selgub pärast pööningule ronimist. Seda ma ei ole viitsinud aga teha, sest üritan siin pealelõunati suurpuhastusega tegeleda. 

Kevadine vaheaeg

Meie peame vaheaega küll. Tean, et paljud koduõppepered ei pea vaheaegu üldse, vaid aastaringi vabaõpivad. Meie aga peame ja meie vaheaja põhilised tunnused on paus huviringides ja see, et koolis käivate sõpradega saab vabamalt kokku.
Vaheaja juhatasime sisse ühise kinokülastusega - koolis käis Hiiumaa kino näitamas filmi "Vahtramäe Emil ja Ida". Pooltele meie pere lastele oli see esimene kinokülastus, pooltele üle viie aasta esimene :) Film oli iseenesest tore, ehkki mitte päris raamatu järgi tehtud ja Emil sai pidevalt õiendada oma vempude eest ning nagu üks lastest märkis, kordagi ei ütelnud ta ema filmis, et Emil on kõigest väike armas poiss.

Üks päev vaheajast pidi plaani järgi tulema metsatööpäev, aga see jäi ära ja lapsed orienteerusid ruttu ümber, kutsudes metsatööst vabad lapsed külla.
Samuti said nad ise külas käia - sõprade sünnipäevi tähistamas, kuhu nad sõitsid liinibussiga ja omapead kogu kambaga päris esimest korda. Kõik olid saabudes väga rahul orienteerumisega ja mängimisega, kiitsid piduroogi ja sõprade seltsi.

Suured tüdrukud käisid veel omapead Saaremaal vanavanemate juures, kus olid 2 ööd ning meie läksime kolmandal päeval pisematega neile järele. Selle reisi sees oli lastel ka kaks arstikülastust, mis igati korda läksid. Vanavanemad aga poputasid tüdrukuid nii kuis vähegi jaksasid. Kuressaares käies saime ka päikesevarjutust vaadelda.

Minul olid vaheajaks ka plaanid, lausa tõsised isiklikud ambitsioonid: pesta ja sorteerida talvevarustus ning koristada maja ära, et kevadveerand mõnusalt kohe käima läheks. Õnnestus, ehkki võttis aega! Esmakordselt hakkab mul tekkima olukord, et mõned kastid ja panipaigad jäävad tühjaks. See on midagi uut ja huvitavat, loodetatavsti olen õigel teel asjade vähendamise poliitikaga.

Vaheajal olid valdavalt ilusad ja soojad ilmad, väga kevadine oli juba. Täna aga on väljas tugev tuul ja tihe lörts. Esimese kevadveerandi nädala sisuks on lastega kokkulepitult meil - kunst ja muusika.