Koolis käijatel algas vaheaeg! Ehkki jah, vaheajad eri koolides ei kattu ning seetõttu tuleb tüdrukutel siiski minna võitlustele, lauluproovi ja orkestrisse ka oma vaheajal ja vanaema juurde sõita nad seekord ei saa. Doraga jätkame tasahaaval siiski õppetööga, aga vaheajal on tema huviringid puhkusel. Kata on ka kodus ega lähe lasteaeda. Nii mõnus.
Paar nädalat enne vaheaeg tegime plokkflöödilastega vöö-lugude ettemängimist ja filmisime telefoniga kõik üles. Nüüd on ühel etapil kriips all ja lapsed saavad uued lood harjutamiseks. Lasteaiaealistega hakkasime lavastama väikest näidendit, millesse kaasati kõik Kata rühma lapsed ja kõik saavad musitseerida erineval pillidel.
Viiuliõppurid mängisid neljapäeva õhtul koolimajas oma selgeks saanud lood ka videosse. Oli põhjust rõõmustada kõigi edusammude üle. Kõige rohkem suutis üllatada mind Dora. Temal on neil päevil toimunud mingi tõsine arenguhüpe, sest lisaks sellele, et ta on hakanud äkki raamatuid lugema ja tema käekiri on paranenud, hakkas ta äkitselt ka paremini viiuldama. Mina seda kuidagi selgitada ei oska, veebruari alguses haigeks jäädes jäi unarusse ka meie igapäevane harjutamine, enne seda oli Doral just paremini minema hakanud ja õpetaja meisterdas talle toreda abivahendi viiulikäe asendi parandamiseks. Seda ma teadsin küll, et Dora valed noodid ei ole põhjustatud mitte muusikalise kuulmise puudulikkusest vaid füüsilisest poolest, ehk käsi ei jõua kõrvale järele. Ja nüüd mängis kolm lookest õigete nootidega, kusjuures esinemisl selgus see, et ühe loo teise poole oli ta samal hommikul alles ära õppinud. Õpetaja on sama üllatunud kui meie.
Ta ise õhkas viimasest viiulitunnis tulles, et on nii õnnelik, et valis viiuli ja et ta armastab seda nii väga...
Ma vaatasin ka Dora viiuldamist ja olin rõõmsalt üllatunud, kui palju kindlust on nüüd tema mängus juures :)
VastaKustuta(Ja igapäevane harjutamine - müts maha, mul hakkab kohe piinlik: oleks meie Illukesel ka sellist püsivust, armastust pillimängu vastu ja kannatlikkust raskuste ületamisel...)
Nagu ma mainisin, on igapäevane harjutamine jäänud mitme kuu taha. Tegime temaga Suzuki plaadi järgi korraga max mõnikümmend minutit ja see süsteem meeldis talle.
VastaKustutaJah, aga meil ei ole üldse mingit harjutamist. Enamasti soovitakse küll soleerida, aga kui üks võtab pilli, siis tahab kohe keegi teine ka samal ajal midagi muud mängida ja lõppeb asi sellega, et kõik on turris ja keegi ei harjuta. Orkester või asi :)))) Keeruline endal ka dirigeerida, kui ühtki nooti ei tunne ja pilli ei mängi.
VastaKustutaNii on meil muidugi ka :)
VastaKustuta