Kooli loodusainete õpetaja andis kõigile kooli lastele suveks personaalse ülesande. Igale lapsele vastavalt huvidele ja võimetele.
Riste sai ülesandeks korraldada matk, Reeta looduspäeviku pidamise ja Dora kivimite kogu koostamise. No mis võin koduõppeperel sellise toreda asja vastu olla? Mitte kõige vähematki. Ka lapsed tundusid olevat saadud ülesannetega rahul.
Kuvatud on postitused sildiga Loodusained. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Loodusained. Kuva kõik postitused
23.5.17
Sõprusetera pojekt läbi!
Oli tore osaleda! Meie tagasihoidlik blogikene omandatud kogemustega on siin: http://hernekasvatajad.blogspot.com.ee/.
Oleks tahtnud projektipäevikut ka paberil pidada, aga ei jaksanud.
Ikkagi oli tore!
Oleks tahtnud projektipäevikut ka paberil pidada, aga ei jaksanud.
Ikkagi oli tore!
1.5.17
Reis Tartusse - kooliskäijate ja koduõppuri kevadine kooliekskursioon
Plaanisime suvel perega Tartusse ja Lõuna Eestisse minekut juba väga pikalt ette, aga äkki tuli teade, et kevadel toimub kogu kooli ekskursioon Tartu muuseumidesse. Nojah. Esimesest üheksanda klassini, muuseumid ja programm kõik korraldatud, ööbimine hotellides ja puha. Siis selgus, et mudilaskoori ettelaulmine laulupeole pääsemiseks kattub reisi esimese päevaga ja et laulvad mudilased reisist ilma ei jääks, vaja oleks abi nende Tartusse järele transportimisel. Esimese klassi õpetaja vajas samuti rohkem täiskasvanuid reisile kaasa. Läks nii, et osalesime kooli reisil kogu perega.
Esimesel päeval startisime meie Riste ja Reetaga koos kooliperega kahe suure reisibussiga varahommikul, Aleksei tuli pärast ettelaulmist Kata, laulvate mudilaste (sh Dora) ja ühe lapsevanemaga järgi meie 7-kohalise autoga. Õhtul saime hotellis kõik kokku.
Esimesel päeval tehti Raplas piknikupeatus, kooli kokk oli meisterdanud karbitäie makaronisalatit ja vorstivõileiva teemoonaks igale inimesele.
Ametlik programm algas Äksis, Jääaja keskuses lõunasöögiga, mis oli tõesti maitsev. Õpilased jagati seejärel vanuse järgi kolme rühma, mis suundusid igaüks oma tegemiste juurde. Mina liikusin koos noorimatega, kes viidi Saadjärve peale parvega järve uurima. Kaldal määrati kompassi järgi ilmakaared ja räägiti ohutusest veel. Tuul oli ja külm oli, selle vastu olid parvel fliispleedid kaasas. Järve keskele jõudes mõõdeti gruppides järve sügavust (22m), läbipaistvust (4m), vee temperatuuri (4'c) ja õhutemperatuuri (6 'c) ja täideti töölehti, räägiti taimedest-lindudest-loomadest ja tagasiteel nägime lähedalt tuttpütti ujumas ja kaldaäärsete puude otsas kohutavalt palju varesepesi ja vareseid. Oli hariv ja huvitav.
Edasi saime Jääaja keskuses omal käel ringi hulkuda ja avastada. Oli väga evolutsioonikeskne, nagu arvata võis, aga muidu sisukas. Algklassilapsed kasutasid kaasa pandud taskuraha (kes vähem ja kes rohkem targasti), soetades maisustusi, suveniire ja tekitades esimesed. Riste ja Reeta hiljem muljetasid, et neil oli täitsa igav programm ja liiga vähe aega ringi vaadata ja olid nördinud et nad ei saanud järvel käia.
Õhtuks jõudsime Tartusse ja jagunesime ööbimiskohtadesse, kus oli taas söömaaeg. Meie ööbisime hotellis koos 1. ja 2.kooliastmega. Seejärel läks üks grupp veekeskusesse, teine batuudikeskusesse, mõned kinno. Algklassiõpetajad otsustasid oma lapsi "väsitada" lähedalasuval mänguväljakul. Seegi oli noorematele täitsa piisav elamus. Mänguväljak oli suur ja põnev, aga kohalikud lapsed ei tahtnud lasta uustulnukaid huvitavamatesse kohtadesse. Kuulda oli eesti ja vene keelt ning ühe suurema mustlaspere lapsi omavahel omas keeles rääkimas. Kella kaheksa paiku õhtul saabus ka auto laulvate mudilaste ja nende saatjatega hotelli õuele.
Meie hotell muide oli kulunud ja räämas, kolmas kooliaste ööbis hostelis, mis olevat olnud palju paremas olukorras. Aga see ei morjendanud ühtki last, nende jaoks oli kõige olulisem, et hotellitubades on telekas. Nii kogunesidki kõik ekraanide ette, sest algas kõigi laste lemmiksari - "Kättemaksu kontor"! (Ma parem ei kommenteeri.)
Pärast filmi olid enam-vähem kõik voodites ja algklassid uinusid üsna iseseisvalt ja rahumeelselt mõndede eranditega, kellel läks süda pahaks ja soovisid kohe koju. Sugugi mitte need lapsed, kelle vanemad seepärast muretsesid. Hotell oli väga tobeda planeeringuga, nii et lapsed olid kolmes erinevas tiivas ja pidi üle õue käima, aga õnneks oli täiskasvanuid igal pool laiali, nii et kõigil hoiti silma peal. Meil polnud probleeme, sest meie lähedal ööbisid kõik tüdrukud, aga poistega oli olnud õpetajatel rohkem tegemist. Siiski mitte midagi nii põnevat, kui kolmandas kooliastmes, seal olid mõned poisid omameelest õpetajaid teavitanud kinno minemisest, aga mitte kinoseansi algusest - kell 23 - ja nad kuulutati hilisõhtul mitteametlikult tagaotsitavaiks. Kinos telefoni mõistagi vastu ei võetud ja mures õpetajad said linna peal päris põhjalikult "sportida". Kõik lahenes hästi pärast filmi lõppu ja rändajad jõudsid oma ööbimispaika.
Teisel päeval oli Reeta sünnipäev. Tema jagas hotellituba oma lemmikõpetajaga, Dora algklassitüdrukutega ja meie olime Aleksei ja Kataga omaette toas, Riste meisterdas hostelis Reetale küpsisetorti. Sünnipäevalauluga äratamine ei õnnestunud, kui mina varavalges ukse taga hiilisin, põõnas Reeta lukus ukse taga ja hiljem tuli juba Reeta toakaaslane vihjama, et Reeta ei jaksa enam külge keerata ja äratamist oodata. Kui me Reeta tuppa jõudsime, oli ta juba ärkvel ja riides, ei jaksanud palavuse tõttu enam voodis vedeleda. Pärast hommikusööki suunduti koos Loodusmuuseumi, enne sisenemist koguneti Hurda kuju ees kus Reetale sünnipäevalaulu lauldi ja Riste enda meisterdatud tordi üle andis.
Loodusmuuseumi külastus toimus taas gruppides. Aleksei läks linna peale kõndima, sel ajal kui me muuseumis käisime. 1.-3 klass osales Läänemerega tutvumise programmis, mis koosnes väikesest vestlus-etendusest riidest õmmeldud mereelukatega, juhendatud eksponaatidega tutvusmisest koos töölehtede täitmisega ja kordamismängudest.
Ehkki Hiiumaa lapsele pole hülged, räimed ja merel käimine võõras, saadi ka palju uut teada ja olemasolevaid teadmisi kinnistada. Keskmine kooliaste oli olnud mitu tundi putukate uurimise töötoas, mis oli väga huvitav nii laste kui õpside meelest, aga neil ei jäänud üldse aega ekspositsiooniga tutvumiseks. Kolmas kooliaste ei jäänud oma programmiga rahule, aga ma ei tea mis neil täpselt tehti.
Edasi läks sõit Ahhaasse. Peale sealset lõunasööki jaguneti klasside järgi ja mindi sisse. Riste võttis Kata ka kaasa.
Kohapeal nimelt selgus, et täiskasvanud peavad omale ise pileti ostma, meile see parajasti kohe üldse ei sobinud ja nii me läksime Alekseiga hoopis linna peale jalutama. Lastel oli olnud väga põnev, aga liiga vähe aega - 1,5 tundi. Meil oli igatahes hästi tore jalutada - Ahaast Jaani kirikuni ja jõe äärt pidi tagasi.
Juba tuligi Hiiumaa poole teele asuda, et kella seitsmesele praamile jõuda. Riste, Reeta ja Dora sõitsid bussides, Kata koos minu ja Alekseiga autos. Tallinn-Tartu maanteel saime korralikult närvikõdi, ohtlikke möödasõite tehti väga mitu. Meie taga meetri kaugusel 100 km/h sõitva liinibussi lasime esimesel võimalusel mööda, paraku see esimene võimalus tekkis juhuslikult alles mandrieesti keskpunktis. Sellele maanteele ei taha niipea vabatahtlikult sattuda, eriti reede õhtul. Et meie autol polnud praamipiletit ostetud, loobusime piknikupeatusest Raplas ja sõitsime kähku sadamasse. (Teel tuli veel kindlasti osta punased sukkpüksid laupäevase esinemise tarvis!)
Need uued laevad mahutavad ikka uskumatult palju autosid. Alekseil polnud meie meelest mingit lootust peale mahtuda, kuna ta seisis viiendas reas ja lisaks neile sõiduautode ridadele oli veel busside ja veoautode rida. Meie Kataga kolisime koolibussi, sest meile olid kooli poolt ostetud praamipiletid. Ometi jalutas Aleksei varsti praami peal meie juurde ja selgus, et meie auto polnud sugugi viimane, mis peale sai. Õhtul üheksaks olime kodus. Toitsime-jootsime loomad ja rõõmustasime, et kõik on elusa ja tervena reisilt tagasi jõudnud. Meie loomadel hoidis reisi ajal silma peal ja toitu ees lähedal elav tuttav. Ja mõni tund peale koju jõudmist saabusid külalised (siiski ainult ööbimiskoha võtit võtma), kes Margareetale sünnipeävalaulu laulsid järgmisel hommikul :).
Pildid kooli FB lehelt ja Riste telefonist.
Esimesel päeval startisime meie Riste ja Reetaga koos kooliperega kahe suure reisibussiga varahommikul, Aleksei tuli pärast ettelaulmist Kata, laulvate mudilaste (sh Dora) ja ühe lapsevanemaga järgi meie 7-kohalise autoga. Õhtul saime hotellis kõik kokku.
Esimesel päeval tehti Raplas piknikupeatus, kooli kokk oli meisterdanud karbitäie makaronisalatit ja vorstivõileiva teemoonaks igale inimesele.
Ametlik programm algas Äksis, Jääaja keskuses lõunasöögiga, mis oli tõesti maitsev. Õpilased jagati seejärel vanuse järgi kolme rühma, mis suundusid igaüks oma tegemiste juurde. Mina liikusin koos noorimatega, kes viidi Saadjärve peale parvega järve uurima. Kaldal määrati kompassi järgi ilmakaared ja räägiti ohutusest veel. Tuul oli ja külm oli, selle vastu olid parvel fliispleedid kaasas. Järve keskele jõudes mõõdeti gruppides järve sügavust (22m), läbipaistvust (4m), vee temperatuuri (4'c) ja õhutemperatuuri (6 'c) ja täideti töölehti, räägiti taimedest-lindudest-loomadest ja tagasiteel nägime lähedalt tuttpütti ujumas ja kaldaäärsete puude otsas kohutavalt palju varesepesi ja vareseid. Oli hariv ja huvitav.
Edasi saime Jääaja keskuses omal käel ringi hulkuda ja avastada. Oli väga evolutsioonikeskne, nagu arvata võis, aga muidu sisukas. Algklassilapsed kasutasid kaasa pandud taskuraha (kes vähem ja kes rohkem targasti), soetades maisustusi, suveniire ja tekitades esimesed. Riste ja Reeta hiljem muljetasid, et neil oli täitsa igav programm ja liiga vähe aega ringi vaadata ja olid nördinud et nad ei saanud järvel käia.
Õhtuks jõudsime Tartusse ja jagunesime ööbimiskohtadesse, kus oli taas söömaaeg. Meie ööbisime hotellis koos 1. ja 2.kooliastmega. Seejärel läks üks grupp veekeskusesse, teine batuudikeskusesse, mõned kinno. Algklassiõpetajad otsustasid oma lapsi "väsitada" lähedalasuval mänguväljakul. Seegi oli noorematele täitsa piisav elamus. Mänguväljak oli suur ja põnev, aga kohalikud lapsed ei tahtnud lasta uustulnukaid huvitavamatesse kohtadesse. Kuulda oli eesti ja vene keelt ning ühe suurema mustlaspere lapsi omavahel omas keeles rääkimas. Kella kaheksa paiku õhtul saabus ka auto laulvate mudilaste ja nende saatjatega hotelli õuele.
Meie hotell muide oli kulunud ja räämas, kolmas kooliaste ööbis hostelis, mis olevat olnud palju paremas olukorras. Aga see ei morjendanud ühtki last, nende jaoks oli kõige olulisem, et hotellitubades on telekas. Nii kogunesidki kõik ekraanide ette, sest algas kõigi laste lemmiksari - "Kättemaksu kontor"! (Ma parem ei kommenteeri.)
Pärast filmi olid enam-vähem kõik voodites ja algklassid uinusid üsna iseseisvalt ja rahumeelselt mõndede eranditega, kellel läks süda pahaks ja soovisid kohe koju. Sugugi mitte need lapsed, kelle vanemad seepärast muretsesid. Hotell oli väga tobeda planeeringuga, nii et lapsed olid kolmes erinevas tiivas ja pidi üle õue käima, aga õnneks oli täiskasvanuid igal pool laiali, nii et kõigil hoiti silma peal. Meil polnud probleeme, sest meie lähedal ööbisid kõik tüdrukud, aga poistega oli olnud õpetajatel rohkem tegemist. Siiski mitte midagi nii põnevat, kui kolmandas kooliastmes, seal olid mõned poisid omameelest õpetajaid teavitanud kinno minemisest, aga mitte kinoseansi algusest - kell 23 - ja nad kuulutati hilisõhtul mitteametlikult tagaotsitavaiks. Kinos telefoni mõistagi vastu ei võetud ja mures õpetajad said linna peal päris põhjalikult "sportida". Kõik lahenes hästi pärast filmi lõppu ja rändajad jõudsid oma ööbimispaika.
Teisel päeval oli Reeta sünnipäev. Tema jagas hotellituba oma lemmikõpetajaga, Dora algklassitüdrukutega ja meie olime Aleksei ja Kataga omaette toas, Riste meisterdas hostelis Reetale küpsisetorti. Sünnipäevalauluga äratamine ei õnnestunud, kui mina varavalges ukse taga hiilisin, põõnas Reeta lukus ukse taga ja hiljem tuli juba Reeta toakaaslane vihjama, et Reeta ei jaksa enam külge keerata ja äratamist oodata. Kui me Reeta tuppa jõudsime, oli ta juba ärkvel ja riides, ei jaksanud palavuse tõttu enam voodis vedeleda. Pärast hommikusööki suunduti koos Loodusmuuseumi, enne sisenemist koguneti Hurda kuju ees kus Reetale sünnipäevalaulu lauldi ja Riste enda meisterdatud tordi üle andis.
Loodusmuuseumi külastus toimus taas gruppides. Aleksei läks linna peale kõndima, sel ajal kui me muuseumis käisime. 1.-3 klass osales Läänemerega tutvumise programmis, mis koosnes väikesest vestlus-etendusest riidest õmmeldud mereelukatega, juhendatud eksponaatidega tutvusmisest koos töölehtede täitmisega ja kordamismängudest.
Ehkki Hiiumaa lapsele pole hülged, räimed ja merel käimine võõras, saadi ka palju uut teada ja olemasolevaid teadmisi kinnistada. Keskmine kooliaste oli olnud mitu tundi putukate uurimise töötoas, mis oli väga huvitav nii laste kui õpside meelest, aga neil ei jäänud üldse aega ekspositsiooniga tutvumiseks. Kolmas kooliaste ei jäänud oma programmiga rahule, aga ma ei tea mis neil täpselt tehti.
Edasi läks sõit Ahhaasse. Peale sealset lõunasööki jaguneti klasside järgi ja mindi sisse. Riste võttis Kata ka kaasa.
Kohapeal nimelt selgus, et täiskasvanud peavad omale ise pileti ostma, meile see parajasti kohe üldse ei sobinud ja nii me läksime Alekseiga hoopis linna peale jalutama. Lastel oli olnud väga põnev, aga liiga vähe aega - 1,5 tundi. Meil oli igatahes hästi tore jalutada - Ahaast Jaani kirikuni ja jõe äärt pidi tagasi.
Juba tuligi Hiiumaa poole teele asuda, et kella seitsmesele praamile jõuda. Riste, Reeta ja Dora sõitsid bussides, Kata koos minu ja Alekseiga autos. Tallinn-Tartu maanteel saime korralikult närvikõdi, ohtlikke möödasõite tehti väga mitu. Meie taga meetri kaugusel 100 km/h sõitva liinibussi lasime esimesel võimalusel mööda, paraku see esimene võimalus tekkis juhuslikult alles mandrieesti keskpunktis. Sellele maanteele ei taha niipea vabatahtlikult sattuda, eriti reede õhtul. Et meie autol polnud praamipiletit ostetud, loobusime piknikupeatusest Raplas ja sõitsime kähku sadamasse. (Teel tuli veel kindlasti osta punased sukkpüksid laupäevase esinemise tarvis!)
Need uued laevad mahutavad ikka uskumatult palju autosid. Alekseil polnud meie meelest mingit lootust peale mahtuda, kuna ta seisis viiendas reas ja lisaks neile sõiduautode ridadele oli veel busside ja veoautode rida. Meie Kataga kolisime koolibussi, sest meile olid kooli poolt ostetud praamipiletid. Ometi jalutas Aleksei varsti praami peal meie juurde ja selgus, et meie auto polnud sugugi viimane, mis peale sai. Õhtul üheksaks olime kodus. Toitsime-jootsime loomad ja rõõmustasime, et kõik on elusa ja tervena reisilt tagasi jõudnud. Meie loomadel hoidis reisi ajal silma peal ja toitu ees lähedal elav tuttav. Ja mõni tund peale koju jõudmist saabusid külalised (siiski ainult ööbimiskoha võtit võtma), kes Margareetale sünnipeävalaulu laulsid järgmisel hommikul :).
Pildid kooli FB lehelt ja Riste telefonist.
21.2.17
Õhtune meelelahutus
Riste pidi pähe õppima esimese portsu keemiliste elementide loendist ja palus, et ma kontrolliksin. Reeta muidugi ei tahtnud kehvem olla ja läks õppis ruttu ka sama portsu pähe. Talle lihtsalt meeldib ninatark olla.
Kirjutasin arvutise lühendid ja kutsusin Ristet kordamise mõttes trükkima nimetusi kõrvale. Ta loobus, sest oli sama paberile teinud. Reeta võttis asja üle ja kirjutas ise, eesti keeles. Äkki teatas, et emme, sul on alumiinium vahele jäänud. Ja kirjutas selle õigesse kohta.
Vahel on kohe lapsi raske mõista.
Siis kirjutas Riste kõrvale ka ladinakeelsed nimetused ja kontrollis üle Reeta kirjutatu. Üks oli Reetal meelest läinud siiski ja ühes nimetuses oli trükiviga.
Kirjutasin arvutise lühendid ja kutsusin Ristet kordamise mõttes trükkima nimetusi kõrvale. Ta loobus, sest oli sama paberile teinud. Reeta võttis asja üle ja kirjutas ise, eesti keeles. Äkki teatas, et emme, sul on alumiinium vahele jäänud. Ja kirjutas selle õigesse kohta.
Vahel on kohe lapsi raske mõista.
Siis kirjutas Riste kõrvale ka ladinakeelsed nimetused ja kontrollis üle Reeta kirjutatu. Üks oli Reetal meelest läinud siiski ja ühes nimetuses oli trükiviga.
25.10.16
Vahepeal valminud
Jõudumööda nikerdan õppimisteemadega seotud materjale. Arvutamise puu:
Puulehtede ja viljade kaardid, sobitamiseks päris lehtedega ja sõnakaartidega:
Vanasõnade kaardid (kõik ei mahtnudki pildile):
Vanasõnade kaardid (kõik ei mahtnudki pildile):
5.10.16
Õppereis pealinna
Koduõppurid kogunesid 21.septembril Rocca al Mare Vabaõhumuuseumi suve ära saatma, sest seal toimus sügisestetalutööde päev. See klappis plaaniga mu pilliõpetajaga kohtuda ka väga hästi ja nii otsustasimegi osaleda.
Koduõppur Dora kirjutas sellest oma loodusõpetuse vihikusse:
" Lahe päev vabaõhumuuseumis.
Tulime bussi pealt maha ja ostsime piletid. Laenasime käru ja asusime teele. Esimeseks nägime vanasid maju. Siis nägime, kuidas vilja peksti kootidega. Siis nägime kuidas pereisa lõikas tubakat ja tema kôrval oli haige jalaga lõõtsamees. Siis nägime, kuidas pesu pesti ja võid tehti ja põllule sõnnikut laotati ja vilja jahvatati. Käisime Kolu kõrtsis söömas. Käisime vanaaegses poes. Seal müüdi vanaaegseid kompvekke. Ostsime padjakomme, mis olid imehead. Veel käisime vanas koolimajas, kus olid vanad pingid. Pöördusime tagasi koduteele."
Kirjavead paaandasime koos enne vihikusse kirjutamist ikka ära. Dora kiri on natuke sedamoodi, kuidas siinmail paarsada aastat tagasi kirjutati :).
Pilte on natuke ka.
Ja siis sai aku tühjaks ning vanaaegne pood, koolimaja ja kabel jäidki jäädvustamata.
Naljakas oli see, et just samal hetkel, kui härra Turovski sellesse linnaliinibussi astus, millega me Rocca al Mare poole sõitsime, küsis Dora, kas me ei võiks äkki loomaaeda minna, nii ammu pole käinud. Tema kohe kindlasti lugupeetud loomatarka ära ei tundnud. Aga mõte tundus igati hea ja nii me otsustasimegi, et järgmisel päeval, peale minu plokkflöödi õpetaja juures käimist, läheme loomaaeda.
Kehvast ilmast hoolimata nägime palju loomi ja siseruumides veetsime kauem aega, sest väljas sadas. Igati tore loomaaiakülastus oli ja inimesi oli sel päeval väga vähe. Veel käisime me muusikapoes, kust soetasime viiulile õlatoe, kampoleid ja plokkflöötidele puhastusharju ning määrdeid.
Kahe suure lapsega saab juba täitsa hästi reisida. Eriti, kui seda harva teha saab :).
Koduõppur Dora kirjutas sellest oma loodusõpetuse vihikusse:
" Lahe päev vabaõhumuuseumis.
Tulime bussi pealt maha ja ostsime piletid. Laenasime käru ja asusime teele. Esimeseks nägime vanasid maju. Siis nägime, kuidas vilja peksti kootidega. Siis nägime kuidas pereisa lõikas tubakat ja tema kôrval oli haige jalaga lõõtsamees. Siis nägime, kuidas pesu pesti ja võid tehti ja põllule sõnnikut laotati ja vilja jahvatati. Käisime Kolu kõrtsis söömas. Käisime vanaaegses poes. Seal müüdi vanaaegseid kompvekke. Ostsime padjakomme, mis olid imehead. Veel käisime vanas koolimajas, kus olid vanad pingid. Pöördusime tagasi koduteele."
Kirjavead paaandasime koos enne vihikusse kirjutamist ikka ära. Dora kiri on natuke sedamoodi, kuidas siinmail paarsada aastat tagasi kirjutati :).
Pilte on natuke ka.
Ja siis sai aku tühjaks ning vanaaegne pood, koolimaja ja kabel jäidki jäädvustamata.
Naljakas oli see, et just samal hetkel, kui härra Turovski sellesse linnaliinibussi astus, millega me Rocca al Mare poole sõitsime, küsis Dora, kas me ei võiks äkki loomaaeda minna, nii ammu pole käinud. Tema kohe kindlasti lugupeetud loomatarka ära ei tundnud. Aga mõte tundus igati hea ja nii me otsustasimegi, et järgmisel päeval, peale minu plokkflöödi õpetaja juures käimist, läheme loomaaeda.
Kehvast ilmast hoolimata nägime palju loomi ja siseruumides veetsime kauem aega, sest väljas sadas. Igati tore loomaaiakülastus oli ja inimesi oli sel päeval väga vähe. Veel käisime me muusikapoes, kust soetasime viiulile õlatoe, kampoleid ja plokkflöötidele puhastusharju ning määrdeid.
Kahe suure lapsega saab juba täitsa hästi reisida. Eriti, kui seda harva teha saab :).
15.4.16
Koduõpime kah
Tomatitaimed on 15cm pikad, sibulad söödud ja oad mulda istutatud (Kata uba on ka juba 15cm pikkune). Kasvuhoonesse on külvatud redised, salat ja rukola, sibul ja till. Maasikataimede olemasolu on tuvastatud ja herne-ning porgandiseemned varutud. Kanade, lammaste, kitsede, partide, vuttide ja küülikute elu ja olu on päevasündmuste keskmes peale kevadiste aiatööde. Vahelduva eduga rehitseme koduõue, istutame lilli ja samal ajal tekitame lammutustööde käigus prahti juurde.
Kevadest hoolimata pingutame veel tähti kirjutada, tahaks ikka alustatu lõpule viia. Teise poolaasta "Aasta ringmängu" vihikut ei suutnudki alustada, see jääb siis Katale paari aasta pärast täitmiseks. Süsteemsem lähenemine matemaatikale lükkub meil ka muudkui sujuvalt ...tulevikku. Aga uute tähtede ja numbriplaatidega oleme küll tegelenud.
Ja vahel tahab Dora väga lasteaeda, Kata enamasti ei taha, aga vahel pooleks päevaks läheb. Seal on viimase kuu jooksul olnud näiteks loomade karneval. Ja laulupäev. Ja koolieelikutel on käsil näidendi proovid. Aga viimasel ajal on kordumakippuv silmapõletik protsessidesse oma panuse andnud ja lapsed on olnud peamiselt ikka kodused.
Kevadest hoolimata pingutame veel tähti kirjutada, tahaks ikka alustatu lõpule viia. Teise poolaasta "Aasta ringmängu" vihikut ei suutnudki alustada, see jääb siis Katale paari aasta pärast täitmiseks. Süsteemsem lähenemine matemaatikale lükkub meil ka muudkui sujuvalt ...tulevikku. Aga uute tähtede ja numbriplaatidega oleme küll tegelenud.
Ja vahel tahab Dora väga lasteaeda, Kata enamasti ei taha, aga vahel pooleks päevaks läheb. Seal on viimase kuu jooksul olnud näiteks loomade karneval. Ja laulupäev. Ja koolieelikutel on käsil näidendi proovid. Aga viimasel ajal on kordumakippuv silmapõletik protsessidesse oma panuse andnud ja lapsed on olnud peamiselt ikka kodused.
18.3.16
Taimekasvatuskatsed edenevad
Oakesed sirguvad, sibulad samuti. Vahepeal külvasime ka tomateid ja pühadeks muru munakoortesse. Imestamist ja imetlemist on küllaga!
2.3.16
Kevad koputab uksele
Kevadel on tore loodust uurida. Sestap tekitasime sibulakasvatuse lastetoa aknalauale ja külvasime kaks uba, mille arengut jälgida. Otsisime välja ka mikroskoobi ja oma väheseid teadmisi rakendades katsusime sibula rakke ka uurida, mis ka veidi fantaasiat appi võttes õnnestus. Uurimistöö ja katsed said laste poolt kenasti "dokumenteeritud" ka.
"Aga millal me siis õppima hakkame?" muretsesid lapsed ega leppinud tavapärase tähtede kirjutamiseta jätkama.
"Aga millal me siis õppima hakkame?" muretsesid lapsed ega leppinud tavapärase tähtede kirjutamiseta jätkama.
2.11.15
Loodusõpetusest
4.klassi loodusõpetuses on sel sügisel päris põnevad teemad - kosmos, planeedid ja tähed, Päike, Maa, gloobus ja kaardid. Nii me siin vaikselt nokitseme:
 |
| See on tähtkujude raamat. Pildistada on seda raske :) |
 |
| Kassiopeia lehekülg natuke paistab. Raamatut tuleb vaadata vastu valgust. |
 |
| Joonis planeetide omavahelisest kaugusest |
 |
| Voolimismassist tehtud gloobuse ülemaalimine |
 |
| Selline ta sai :) |
 |
| Vahepeal võib ju kaua kapis seisnud puslepalli kokku panna |
26.5.15
Loomaaiapäev - väljasõit nooremate lastega
Meie väiksemad polnud seni loomaaias käinud. Tegelikult Dora on, aga titena ega mäleta midagi. Seega kasutasime soodsat võimalust, ning liitusime kohalike lasterikaste perede seltskonnaga, kes suundusid suurperepäevale. Et väiksematel oleks ka selline üritus, kuhu ainult nemad minna saavad :)
Ilm oli hea ja üritus vahva. Kuna ise käisin ma seal ka viimati 4 aastat tagasi, oli nii mõndagi muutunud jälle. Ürituse raames oli nö orienteerumisrada, kus igas punktis oli ülesanne, mille sooritamise eest sai ühe lauamängu nupu, täringu ja viimases punktis ka lauamängu enda :) Algul otsustasin ma, et meie orienteeruma ei hakka, vaatame ikka loomi, ikkagi esimest korda loomaaias. Supisabas seistes kuulsime, (üritusel oli ka toitlustamine) et muudkui kutsuti üles rajakaarti võtma ja mulle meenus meie kunagine ekslemine Kuressaare linnuses ilma kaardita ning saatsin Dora kaarti tooma. Selgus, et kõik kontrollpunktid on täpselt sellel loomade vaatamise teel, kuhu me minna plaanisimegi ning sedasi me neid nuppe korjasime, kuni mäng kokku sai. Nähes, millise innuga Dora ülesandeid punktides sooritas (lendava taldriku viskamine, suure täringu veeretamine, pusle kokkupanemine jms) ning kuidas Kata kaarti uuris ning katsus päris loomad kaardile trükitud märkidega kokku viia, taipasin, et olin lapsi ja nende huvi asja vastu alahinnanud.
Aga loomad ise! Kes pole ammu loomaaias käinud, sellele selgituseks, et Õismäe poolses väravas on nüüd suur ja uhke loodusharidusmaja. Selle juurde kuulub ka laste loomaaed, kus saab loomi katsuda (ei ole enam seal, kus vanasti). Meie lapsed tahtsid kõigepealt kohe sinna minna, tundus vist kodune - kitsed ja küülikud :D Seejuures Dora võiski kääbuskitsi silitama jääda, Kata pelgas neid, kuid minuga koos nõudis ikka aeda sisse minemist. Kitsedele sai 10 senti eest osta mingist automaadist graanuleid söötmiseks. Endisele lindude alale oli sisse seatud kanade osakond :) Kodused araukaanad olid samuti esindatud!
Ka eksootilisemad loomad avaldasid muidugi lastele muljet. Nad olid siiralt üllatunud ja rõõmsad, kohtudes seni vaid pildiraamatust või filmist nähtud elukatega ja minul oli vahva nende reaktsioone jälgida. Keda ei tundnud, selle kohta uurisime nime.
Olin väga rahul, et said kaasa võetud kaks asja - piknikutekk ja käru Katale. Kuna rahvast oli väga palju, et julgenud ma renditavale vankrile loota ja tõime pööningult alla vihmavarjuka, millega Kata enam kaks aastat sõitnud pole. Nüüd sain kogu oma kraami käru külge haakida ja Kata sai igal hetkel sõita, kui käia ei jaksanud enam. Seega ei olnud reisil ühti nurinat kummagi lapse poolt, et ei jaksa kõndida, ehkki neid kilomeetreid oli ikka palju, mis kõnnitud sai. Välja pidime me minema teisest väravast, sest hiidlaste buss ootas meid Rocca kaubanduskeskuse ees.
See viimane pilt on pärit Lasterikaste perede liidu FB albumist, olime kellegi kaamera ette jäänud, kui seljanka kõrvale ka jänesekapsast ampsasime ;)
Ja loomaaia haljastus on väga tore vaadata. Hetkel õitsesid tulbid!
Mulle sobis, et iga pere sai omapead mööda loomaaeda kolada ning programm oli vaba. Täispuhutavad batuudid olid ka laste rõõmuks :). Töötoad olid suurematele samuti - mikroskoobiga vaatamine ja skelettide järgi loomade tuvastamine jms. Loomaaia mänguväljakutel sai turnida.
Toreda päeva lõpuks olime hirmus väsinud, aga rahul.
Ilm oli hea ja üritus vahva. Kuna ise käisin ma seal ka viimati 4 aastat tagasi, oli nii mõndagi muutunud jälle. Ürituse raames oli nö orienteerumisrada, kus igas punktis oli ülesanne, mille sooritamise eest sai ühe lauamängu nupu, täringu ja viimases punktis ka lauamängu enda :) Algul otsustasin ma, et meie orienteeruma ei hakka, vaatame ikka loomi, ikkagi esimest korda loomaaias. Supisabas seistes kuulsime, (üritusel oli ka toitlustamine) et muudkui kutsuti üles rajakaarti võtma ja mulle meenus meie kunagine ekslemine Kuressaare linnuses ilma kaardita ning saatsin Dora kaarti tooma. Selgus, et kõik kontrollpunktid on täpselt sellel loomade vaatamise teel, kuhu me minna plaanisimegi ning sedasi me neid nuppe korjasime, kuni mäng kokku sai. Nähes, millise innuga Dora ülesandeid punktides sooritas (lendava taldriku viskamine, suure täringu veeretamine, pusle kokkupanemine jms) ning kuidas Kata kaarti uuris ning katsus päris loomad kaardile trükitud märkidega kokku viia, taipasin, et olin lapsi ja nende huvi asja vastu alahinnanud.
Aga loomad ise! Kes pole ammu loomaaias käinud, sellele selgituseks, et Õismäe poolses väravas on nüüd suur ja uhke loodusharidusmaja. Selle juurde kuulub ka laste loomaaed, kus saab loomi katsuda (ei ole enam seal, kus vanasti). Meie lapsed tahtsid kõigepealt kohe sinna minna, tundus vist kodune - kitsed ja küülikud :D Seejuures Dora võiski kääbuskitsi silitama jääda, Kata pelgas neid, kuid minuga koos nõudis ikka aeda sisse minemist. Kitsedele sai 10 senti eest osta mingist automaadist graanuleid söötmiseks. Endisele lindude alale oli sisse seatud kanade osakond :) Kodused araukaanad olid samuti esindatud!
Ka eksootilisemad loomad avaldasid muidugi lastele muljet. Nad olid siiralt üllatunud ja rõõmsad, kohtudes seni vaid pildiraamatust või filmist nähtud elukatega ja minul oli vahva nende reaktsioone jälgida. Keda ei tundnud, selle kohta uurisime nime.
Olin väga rahul, et said kaasa võetud kaks asja - piknikutekk ja käru Katale. Kuna rahvast oli väga palju, et julgenud ma renditavale vankrile loota ja tõime pööningult alla vihmavarjuka, millega Kata enam kaks aastat sõitnud pole. Nüüd sain kogu oma kraami käru külge haakida ja Kata sai igal hetkel sõita, kui käia ei jaksanud enam. Seega ei olnud reisil ühti nurinat kummagi lapse poolt, et ei jaksa kõndida, ehkki neid kilomeetreid oli ikka palju, mis kõnnitud sai. Välja pidime me minema teisest väravast, sest hiidlaste buss ootas meid Rocca kaubanduskeskuse ees.
See viimane pilt on pärit Lasterikaste perede liidu FB albumist, olime kellegi kaamera ette jäänud, kui seljanka kõrvale ka jänesekapsast ampsasime ;)
Ja loomaaia haljastus on väga tore vaadata. Hetkel õitsesid tulbid!
Mulle sobis, et iga pere sai omapead mööda loomaaeda kolada ning programm oli vaba. Täispuhutavad batuudid olid ka laste rõõmuks :). Töötoad olid suurematele samuti - mikroskoobiga vaatamine ja skelettide järgi loomade tuvastamine jms. Loomaaia mänguväljakutel sai turnida.
Toreda päeva lõpuks olime hirmus väsinud, aga rahul.
Tellimine:
Postitused (Atom)