Koduõppelapsel on erinevaid võimalusi õppimiseks ja ise õppimine koduõppelapse kõrvalt/lapsega koos on ka võimalik.
Mina käisin puhastusteenindajate koolitusel. Kursus toimus paari kuu jooksul seitsmel päeval. Dora käis minuga enamusel kordadest kaasas, nii loengutes kui praktilistel töödel.
Neljapäeval oli meil koolituse viimane päev. Kui tunnistusi jagama hakati, tehti kursuse läbiviijate poolt tore üllatus - ka Dorale väljastati tõend kursusel osalemise kohta. Täitesti ametlik, ametikooli blanketil, allkirjade ja pitsatitega ning leoteluga mida kursus käsitles.
Esimene ametlik tõend koolitusel osalemise kohta on lapsel enne käes, kui esimese klassi tunnistus:).
Kuvatud on postitused sildiga Üllatavad. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Üllatavad. Kuva kõik postitused
1.5.17
Kärdla linna jooks
Reeta oli pähe võtnud ja koolis lubanud, et läheb Kärdla linna aastapäeval (1.mail) jooksuvõistlusele. Selgus, et tema vanused saavad joosta ainult 5 km distantsi. Reeta pole iial nii pikka maad jooksnud (rekond on eelmisel nädalal joostud Cooperi test, 2,5 km 12 minuti jooksul). Minu süda hakkas valutama ja otsustasin temaga kaasa minna, et kui midagi peaks juhtuma, olen olemas. Dora ja Kata kippusid siis ka kaasa, no olgu pealegi, tulgu kui nii väga tahavad.
Dora sai joosta 7-8 aastaste vanuseklassis ühe keskväljakuringi. Kata vanustele jooksu polnud, aga nooremad võeti 7-8aastaste hulka jooksma, kui nad soovivad. Kata avaldas soovi päris viimasel hetkel enne starti.
Rääkisin kõigile kolmele, et kiirustama nad ei pea, võtku rahulikult ja kui ei jaksa, siis katkestagu kohe. Reetat palusin eriti, et ta ei jookseks end oimetuks ega kukuks kokku, tundes teda - ta ei katkestaks mingil juhul. Suureks üllatuseks läks nii, et Kata oli täitsa nobe ja vastupidav, lõpetas 7-8 aastaste võistluse keskmises grupis ega ilmutanud mingeid väsimuse märke. Dora sai omavanuste tüdrukute seas 2.koha, medali-diplomi ja auhinna, aga kurtis et pistis kogu tee ja väänas jala välja.
Reeta lõpetas 5 kilomeetrise ringi (vist) neljanda tüdrukuna, edestades meie valla nobedaimaid täiskavanuid ja võitjate tüdrukute trio oli temast 3-4 a vanemad.
Emmaste poisid said ka medalid kaela.
On ikka uskumatud tüübid ja selline asi pakub neile veel rõõmugi!
Pildid valla ja linna FB lehtedelt nopitud.
Rääkisin kõigile kolmele, et kiirustama nad ei pea, võtku rahulikult ja kui ei jaksa, siis katkestagu kohe. Reetat palusin eriti, et ta ei jookseks end oimetuks ega kukuks kokku, tundes teda - ta ei katkestaks mingil juhul. Suureks üllatuseks läks nii, et Kata oli täitsa nobe ja vastupidav, lõpetas 7-8 aastaste võistluse keskmises grupis ega ilmutanud mingeid väsimuse märke. Dora sai omavanuste tüdrukute seas 2.koha, medali-diplomi ja auhinna, aga kurtis et pistis kogu tee ja väänas jala välja.
Reeta lõpetas 5 kilomeetrise ringi (vist) neljanda tüdrukuna, edestades meie valla nobedaimaid täiskavanuid ja võitjate tüdrukute trio oli temast 3-4 a vanemad.
Emmaste poisid said ka medalid kaela.
On ikka uskumatud tüübid ja selline asi pakub neile veel rõõmugi!
Pildid valla ja linna FB lehtedelt nopitud.
21.2.17
Õhtune meelelahutus
Riste pidi pähe õppima esimese portsu keemiliste elementide loendist ja palus, et ma kontrolliksin. Reeta muidugi ei tahtnud kehvem olla ja läks õppis ruttu ka sama portsu pähe. Talle lihtsalt meeldib ninatark olla.
Kirjutasin arvutise lühendid ja kutsusin Ristet kordamise mõttes trükkima nimetusi kõrvale. Ta loobus, sest oli sama paberile teinud. Reeta võttis asja üle ja kirjutas ise, eesti keeles. Äkki teatas, et emme, sul on alumiinium vahele jäänud. Ja kirjutas selle õigesse kohta.
Vahel on kohe lapsi raske mõista.
Siis kirjutas Riste kõrvale ka ladinakeelsed nimetused ja kontrollis üle Reeta kirjutatu. Üks oli Reetal meelest läinud siiski ja ühes nimetuses oli trükiviga.
Kirjutasin arvutise lühendid ja kutsusin Ristet kordamise mõttes trükkima nimetusi kõrvale. Ta loobus, sest oli sama paberile teinud. Reeta võttis asja üle ja kirjutas ise, eesti keeles. Äkki teatas, et emme, sul on alumiinium vahele jäänud. Ja kirjutas selle õigesse kohta.
Vahel on kohe lapsi raske mõista.
Siis kirjutas Riste kõrvale ka ladinakeelsed nimetused ja kontrollis üle Reeta kirjutatu. Üks oli Reetal meelest läinud siiski ja ühes nimetuses oli trükiviga.
25.10.16
Kuidas olla hea sõber?
Kord kui Dora meelest oli maailm sünge paik ja parajasti tema meelest "polnud ühtki sõpra" pakkus Riste välja, et ta paneks paberile kirja, milline peaks olema hea sõber ja kuidas ta ise saaks hea sõber teistele olla. Dora kirjutaski. Nii toredasti.
Hea sõber on:
* Sõbralik
* Mittekiusav
* Armas
* Lahke
* Teeb palju sporti
* Lahe
* Töövalmis
* Viisakas
* Loomasõber
Kuidas heaks sõbraks olla?
* Sportlik - käin jalgpallis
* Tore - annan Reetale poni tagasi
* Lahe - värvin juuksed blondiks
* Viisakas
* Vinge - annan Afule krõpsu
* Töövalmis - ei jäta Afut igale poole
* Loomasõber - ostan koju tiigri
Hea sõber on:
* Sõbralik
* Mittekiusav
* Armas
* Lahke
* Teeb palju sporti
* Lahe
* Töövalmis
* Viisakas
* Loomasõber
Kuidas heaks sõbraks olla?
* Sportlik - käin jalgpallis
* Tore - annan Reetale poni tagasi
* Lahe - värvin juuksed blondiks
* Viisakas
* Vinge - annan Afule krõpsu
* Töövalmis - ei jäta Afut igale poole
* Loomasõber - ostan koju tiigri
5.10.16
Tagasi kodus
Pereisa otsustas jääda taas koduõppele ja loobus teoloogiaõpingutest ülikoolis. Talle kui iseõppijale ei sobi siiski pikad kodunt eemalmolemised, tähtajad ja akadeelimised kirjutamised, vähemasti selles koolis ja praegu.
24.5.16
Laadakohvik
Samal päeval, kui oli muuseumiöö üritus, toimus hommikul kohalik kevadlaat. Meie tüdrukud koos koolikaaslastega otsustasid seal kohvikut pidada. Täitsa omaalgatuslik kooliväline projekt! Jagasid omavahel ära, mida keegi küpsetab ja tegid ettevalmistusi. Meie köögis valmisid viineripirukad, Kass Arturi kook, kaneelirullid ja vahvlid. Veel pakuti ses kohvikus Kirjut Koera, pitsat, rabarberimuhvineid, rabarberikooki, kookosekooki ja teed ning morssi.
Klõpsasin telefoniga paar pilti valmivatest hõrgutistest.
Eks iga küpsetajal oli kodus emast assistent olemas, kuid tegelikult tegid tüdrukud väga iseseisvalt. Meie omad küpsetasid vahvlid ja Kass Arturi eelmisel õhtul valmis ning laadapäeval ärkasid kell 6, et taigen kerkima panna ja viineripirukaid teha. Hinnasildid maaliti ka ja oldi õhinaga asja juures.
Olin tõttöelda veidi skeptilinegi, kas tüdrukud oma kaubast lahti saavad, sest laadal oli veel teinegi, ametlik ja kuulutustel välja kuulutatud kohvik. Laadale minnes tundus asi üsna lootusetu, sest ilm oli vihmane ning koogiletti ei saanud avadagi. Ilma selginedes aga hakkasid koogitaldrikud tühjenema ning laada lõpuks oli laud päris tühi. Sõin ja jõin seal minagi ja sain kõhu head-paremat täis!(Ärkasin küll koos noorte "pagaritega", aga hommikusöök jäi söömata)
Usun, et see oli lastele väga hea kogemus. Ka teenitud tuluga olid tüdrukud rahul - kuludesse kanti 1/3 teenistusest ja minu meelest on see ju väga hästi.
Klõpsasin telefoniga paar pilti valmivatest hõrgutistest.
Eks iga küpsetajal oli kodus emast assistent olemas, kuid tegelikult tegid tüdrukud väga iseseisvalt. Meie omad küpsetasid vahvlid ja Kass Arturi eelmisel õhtul valmis ning laadapäeval ärkasid kell 6, et taigen kerkima panna ja viineripirukaid teha. Hinnasildid maaliti ka ja oldi õhinaga asja juures.
Olin tõttöelda veidi skeptilinegi, kas tüdrukud oma kaubast lahti saavad, sest laadal oli veel teinegi, ametlik ja kuulutustel välja kuulutatud kohvik. Laadale minnes tundus asi üsna lootusetu, sest ilm oli vihmane ning koogiletti ei saanud avadagi. Ilma selginedes aga hakkasid koogitaldrikud tühjenema ning laada lõpuks oli laud päris tühi. Sõin ja jõin seal minagi ja sain kõhu head-paremat täis!(Ärkasin küll koos noorte "pagaritega", aga hommikusöök jäi söömata)
Usun, et see oli lastele väga hea kogemus. Ka teenitud tuluga olid tüdrukud rahul - kuludesse kanti 1/3 teenistusest ja minu meelest on see ju väga hästi.
13.3.16
Kevadvaheaeg paistab!
Koolilastel lõppes 2.õppeperiood ja pandi välja hinded. Kevadvaheaeg on järgmisel nädalal. Margareetale oli see üle aastate esimene kooliskäimise periood. Mõlemad meie pere õppureid hinnati eeskujulikult. Tõe huvides tuleb mainida ka mõne aja eest aset leidnud seika, kui ma märkasin Reeta asjade hulgas loodusõpetuse kontrolltööd, teemaks fotosüntees ja hindeks "5". Kui ma siis küsisin, kas ta mulle jutustaks fotosünteesist, vastas Reeta mulle, et selle teema peale on tal juba kontrolltöö tehtud ja ta ei mäleta enam midagi. Vot nii siis.
Reeta leidis endale uued harrastused. Teispäeviti käib ta nüüd kunstiringis ja veel ühes kergejõustikutrennis, enne kui Käina poole solfitundi sõidab. Enne olid asjad nii, et pärast tunde oli paus, siis viiul ja sõit Käina, kus ootas tükk aega solfi algust, nüüd on kõik asjad üksteise otsas järjest. Aga see pole veel kõik. Nimelt mängib ta ka Käina plokkflöödiansamblis trummi ja selle nimel on ta nõus sõitma veel eraldi päeval Käinasse. Samas on ta tekkinud teistel Käinasse sõitmise päevadel hea komme - tuleb varasema liinibussiga koju, sööb kõhu täis ja stardib siis Käinasse. Mulle sobib see tunduvalt rohkem, kui koolis otse minemine ja poest söögi ostmine.
Veel midagi uut - mõlemad me koolilapsed käisid oma klassi näidenditega maakonna kooliteatrite päeval. (Emmastest läks tegelikult koguni 3 näidendit ja kõik olid väga toredad ja hästi teostatud!) 6.klassi esituses mängiti vene muinasjuttu "Maša ja karu". Riste ainsa tüdrukuna oli loomulikult Karu ja poisid kõigis teistes rollides. Ettevõtmise eestvedajaks on kooli uus vene keele õpetaja, kes on tuntust kogunud teistmoodi keeleõppemetoodikaga (saades osade vanemate pahameele osaliseks) ja võitnud õpilaste usalduse ja poolehoiu. On see nüüd tõesti waldorf, nagu räägitakse (aga vahel nimetavad inimesed ekslikult kõike ebatradsioonilist waldorfiks) või miski muu, aga õppimine käib nii, et lapsed kirjutavad-loevad ja õpivad pähe pikki tekste, aga nende tähendust ei tea. Eks seda mingil määral tunnis ka seletatakse, aga traditsioonilist sõnade õppimist ja lugemist ja vihikute täitmist ei toimu. Igatahes on sellise töö tulemusena kevadeks valminud näidend ja kõigil osatäitjatel oma tekstid peas, näidendi kostüümid ja grimm vägevad, lavakujundus muljetavaldav ja muusikaline taust läbi mõeldud. Etendus oli väga hoogne ja osatäitjad üllatasid väga. Koju tuldi preemiaga vene kultuuri tutvustamise eest:)
4.klass mängis (koos 1.ja 3.klassiga) oma hiiukeelset jõulunäidendit. Lühike ja südamlik, nii läbimõedud ja hästi räägitud lugu. Sisu lühidalt - 15-lapselise pere isa on merel hukkunud ja ema lastega üksi jäänud, toit on vilets ja pühad tulekul, jõuluõhtul tulevad rikka pere permees ja perenaine jõulutoitu tooma. Margareeta mängis kandlel taustamuusikat ja laulis. Premeeriti muusikalise kujunduse eest :)
(Kolmas näidend oli 3.klassi omalooming - nukunäidend "Kana plaan". See on lugu kanast, kes tahtis sügisel lõunasse lennata, aga lõpuks pidi tõdema, et kodus on ikka kõige parem. Kahjuks ei taibanud ma sellest näidendist pilti teha, selleks oleks pidanud õigel hetkel kinosaalitoolide vahelt ette trügima.)
Reeta leidis endale uued harrastused. Teispäeviti käib ta nüüd kunstiringis ja veel ühes kergejõustikutrennis, enne kui Käina poole solfitundi sõidab. Enne olid asjad nii, et pärast tunde oli paus, siis viiul ja sõit Käina, kus ootas tükk aega solfi algust, nüüd on kõik asjad üksteise otsas järjest. Aga see pole veel kõik. Nimelt mängib ta ka Käina plokkflöödiansamblis trummi ja selle nimel on ta nõus sõitma veel eraldi päeval Käinasse. Samas on ta tekkinud teistel Käinasse sõitmise päevadel hea komme - tuleb varasema liinibussiga koju, sööb kõhu täis ja stardib siis Käinasse. Mulle sobib see tunduvalt rohkem, kui koolis otse minemine ja poest söögi ostmine.
Veel midagi uut - mõlemad me koolilapsed käisid oma klassi näidenditega maakonna kooliteatrite päeval. (Emmastest läks tegelikult koguni 3 näidendit ja kõik olid väga toredad ja hästi teostatud!) 6.klassi esituses mängiti vene muinasjuttu "Maša ja karu". Riste ainsa tüdrukuna oli loomulikult Karu ja poisid kõigis teistes rollides. Ettevõtmise eestvedajaks on kooli uus vene keele õpetaja, kes on tuntust kogunud teistmoodi keeleõppemetoodikaga (saades osade vanemate pahameele osaliseks) ja võitnud õpilaste usalduse ja poolehoiu. On see nüüd tõesti waldorf, nagu räägitakse (aga vahel nimetavad inimesed ekslikult kõike ebatradsioonilist waldorfiks) või miski muu, aga õppimine käib nii, et lapsed kirjutavad-loevad ja õpivad pähe pikki tekste, aga nende tähendust ei tea. Eks seda mingil määral tunnis ka seletatakse, aga traditsioonilist sõnade õppimist ja lugemist ja vihikute täitmist ei toimu. Igatahes on sellise töö tulemusena kevadeks valminud näidend ja kõigil osatäitjatel oma tekstid peas, näidendi kostüümid ja grimm vägevad, lavakujundus muljetavaldav ja muusikaline taust läbi mõeldud. Etendus oli väga hoogne ja osatäitjad üllatasid väga. Koju tuldi preemiaga vene kultuuri tutvustamise eest:)
4.klass mängis (koos 1.ja 3.klassiga) oma hiiukeelset jõulunäidendit. Lühike ja südamlik, nii läbimõedud ja hästi räägitud lugu. Sisu lühidalt - 15-lapselise pere isa on merel hukkunud ja ema lastega üksi jäänud, toit on vilets ja pühad tulekul, jõuluõhtul tulevad rikka pere permees ja perenaine jõulutoitu tooma. Margareeta mängis kandlel taustamuusikat ja laulis. Premeeriti muusikalise kujunduse eest :)
(Kolmas näidend oli 3.klassi omalooming - nukunäidend "Kana plaan". See on lugu kanast, kes tahtis sügisel lõunasse lennata, aga lõpuks pidi tõdema, et kodus on ikka kõige parem. Kahjuks ei taibanud ma sellest näidendist pilti teha, selleks oleks pidanud õigel hetkel kinosaalitoolide vahelt ette trügima.)
12.11.15
Vabaõppuri tegemisi
Kata: "Emme, mul on vaja paberit, et Läänemeri kirja panna. Ja lest. Seal oli ju lest." Võtab paberi ja läheb.
Teisest toast, hetke pärast: "Ja vetikad ka! Vet-ti-kad."
 |
| Läänemeri. Ilmselt ka lest ja vetikad. |
***
Pesamuna on hakanud üldse hoogsalt joonistama, lõikuma-kleepi ja "kirjutama". Maalida võib täiesti iseseisvalt ja keskendunult liialdamata tund või rohkem järjest, võtab värvid ja vee ja pintslid, paneb katte lauale ja maalib. Pärast koristab ära ka. Muuhulgas nõuab ta, et ma kuskilt pildi pealt talle mingeid tegelasi TÄPSELT maha joonistaksin! Vaat seda pole ükski teine laps enne meie peres teinud. Sellest siis need minu joonistatud tüübid ja kleidid ühel pildil.
Täna aga üllatas ta meid sellega, et mängis mustkunstnikku. Kus ta sellist asja näinud on, ei tea. Kaabu tal oli, pliiats võlukepiks ja asjad hakkasid kaabu sisse kaduma ja sealt jälle välja ilmuma. Taustaks lõõritas ta seda laulukest, mis alati tsirkuseetendustel taustaks mängitakse, teate küll.
8.6.15
Kord peab majas olema!
Otsisin õhtul väikest harja ja kühvlit taga. Järgmisel hommikul leidsin aga laste toast eest sellise vaatepildi - Dora oli endale seadnud sisse koristustarvete riiuli :)
6.5.15
Mõnikord tähendab meil matemaatika seda, et
Laps loeb veerand tundi omaalgatuslikult ja puhtast huvist nööpe ja teeb kindlaks, et karbis on 783 või 784 nööpi :)
Veel tähendab see muidugi ka õpiku ja töövihiku taga peamurdmist. Ja 3.klassis võib see tähendada ka riikliku tasemetöö sooritamist, mis pole üldsegi kohustuslik, aga mida meie kodune kolmandik siiski soovib teha.
Aga enamasti tähendab see lihtsalt oskust elus toime tulla igas vallas, nii et me seda isegi tähele ei pane.
Veel tähendab see muidugi ka õpiku ja töövihiku taga peamurdmist. Ja 3.klassis võib see tähendada ka riikliku tasemetöö sooritamist, mis pole üldsegi kohustuslik, aga mida meie kodune kolmandik siiski soovib teha.
Aga enamasti tähendab see lihtsalt oskust elus toime tulla igas vallas, nii et me seda isegi tähele ei pane.
20.4.15
28.11.14
Omaalgatuslik ja spontaanne käsitöö :)
Kas kuulete?
Kata tuli minu juurde cd karp näpus ja palus panna mängima"isand bakki". Lugesin karbilt: Johan Sebastian Bach. Panin plaadi mängima ja sealt kostis Brandenburgi 4.kontsert. Lapse suu venis kõrvuni. Suurematele tüdrukutele käis ütlemas: "Kas te kuulete, kui ilus muusika?"
28.9.14
Koduõppurite laadaprojekt
Lapsed tahtsid tänavu väga minna Sõru sügislaadale müüma kanamune ja aiasaadusi ning meisterdasid ja valmistasid ette ka väikese loterii (pilet 10senti, iga loos võidab). Andsin neile kaasa siis ka puuriga noored kuked, suvikõrvitsaid (muud aiasaadust mul ülekülluses polnud) ja panin kaasa Lambalt lapsele tutvustavad materjalid ja näpuotsaga omale hoitud lõnga ja halli heiet.
Laadal oli palju tuttavat rahvast nii müüjate kui ostjate hulgas, ka Remmelgute Kalda talu müütas aiasaadusi ja laadakooke:) Riste müüs lisaks veel Jane Üksiku porgandeid ja paprikaid. Vahepeal käidi laadakohvikus ja sai ka seenenäitust vaadata. Nii et see laat oli üks tore matemaatika-käsitöö-emakeel-loodus-suhtlusõpetus - kõik ühes!
Kuked tulid küll laadalt koju tagasi, aga tekitasid rahvale vähemalt elevust :) Munad kadusid väga ruttu, suvikõrvitsad osteti ka kõik ära, lõngadest jäi alles mulle 1 väike viht. Saadud tulu eest ostsid lapsed omale ... kaks küülikut (ja raha jäi veel üle peale kohvikus käimist).
Nimelt tuldi laadal kõrvalauda küülikuid müüma ja lapsed ei saanud enam kuidagi rahu:). Kuna ma ise laadal sel hetkel ei olnud (käisime emaga tema pestud villa villavabrikusse viimas), küsiti isa käest ostmise luba, kes ütles, et ka mina pean nõus olema. Mind aga telefonitsi kätte ei saanud ja lapsed jätsid küülikud loata ostmata ja minu tagasijõudmise ajaks olid jänksid juba koju viidud... Kui me laadalt lahkusime ja minu nõusolek lastel käes, otsiti ise internetist müüja kontaktid ja utsitamise peale tehti ka telefonikõne müüjale. Õhtul aga sõitsime koos vanaemaga küülikuid vaatama ja koju saabusime juba kahe jänesega.
Aga kui tore laat ise oli, näeb Carmen Ceka piltidelt: https://www.dropbox.com/
(PS! Kui keegi soovib juhuslikult pildil olevat valget vanutatud vesti nr 86/92, siis see on täitsa saadaval.)
Kuked tulid küll laadalt koju tagasi, aga tekitasid rahvale vähemalt elevust :) Munad kadusid väga ruttu, suvikõrvitsad osteti ka kõik ära, lõngadest jäi alles mulle 1 väike viht. Saadud tulu eest ostsid lapsed omale ... kaks küülikut (ja raha jäi veel üle peale kohvikus käimist).
Nimelt tuldi laadal kõrvalauda küülikuid müüma ja lapsed ei saanud enam kuidagi rahu:). Kuna ma ise laadal sel hetkel ei olnud (käisime emaga tema pestud villa villavabrikusse viimas), küsiti isa käest ostmise luba, kes ütles, et ka mina pean nõus olema. Mind aga telefonitsi kätte ei saanud ja lapsed jätsid küülikud loata ostmata ja minu tagasijõudmise ajaks olid jänksid juba koju viidud... Kui me laadalt lahkusime ja minu nõusolek lastel käes, otsiti ise internetist müüja kontaktid ja utsitamise peale tehti ka telefonikõne müüjale. Õhtul aga sõitsime koos vanaemaga küülikuid vaatama ja koju saabusime juba kahe jänesega.
Aga kui tore laat ise oli, näeb Carmen Ceka piltidelt: https://www.dropbox.com/
(PS! Kui keegi soovib juhuslikult pildil olevat valget vanutatud vesti nr 86/92, siis see on täitsa saadaval.)
24.9.14
Punamütsike ja kuri hunt
Laste spontaanne etendus, veerandtunnise etteteatamisega, leidis aset möödunud pühapäeval koduaias :)
Tellimine:
Postitused (Atom)