Kevadvaheaeg paistab!

Koolilastel lõppes 2.õppeperiood ja pandi välja hinded. Kevadvaheaeg on järgmisel nädalal. Margareetale oli see üle aastate esimene kooliskäimise periood. Mõlemad meie pere õppureid hinnati eeskujulikult. Tõe huvides tuleb mainida ka mõne aja eest aset leidnud seika, kui ma märkasin Reeta asjade hulgas loodusõpetuse kontrolltööd, teemaks fotosüntees ja hindeks "5". Kui ma siis küsisin, kas ta mulle jutustaks fotosünteesist, vastas Reeta mulle, et selle teema peale on tal juba kontrolltöö tehtud ja ta ei mäleta enam midagi. Vot nii siis.

Reeta leidis endale uued harrastused. Teispäeviti käib ta nüüd kunstiringis ja veel ühes kergejõustikutrennis, enne kui Käina poole solfitundi sõidab. Enne olid asjad nii, et pärast tunde oli paus, siis viiul ja sõit Käina, kus ootas tükk aega solfi algust, nüüd on kõik asjad üksteise otsas järjest. Aga see pole veel kõik. Nimelt mängib ta ka Käina plokkflöödiansamblis trummi ja selle nimel on ta nõus sõitma veel eraldi päeval Käinasse. Samas on ta tekkinud teistel Käinasse sõitmise päevadel hea komme - tuleb varasema liinibussiga koju, sööb kõhu täis ja stardib siis Käinasse. Mulle sobib see tunduvalt rohkem, kui koolis otse minemine ja poest söögi ostmine.

Veel midagi uut - mõlemad me koolilapsed käisid oma klassi näidenditega maakonna kooliteatrite päeval. (Emmastest läks tegelikult koguni 3 näidendit ja kõik olid väga toredad ja hästi teostatud!) 6.klassi esituses mängiti vene muinasjuttu "Maša ja karu". Riste ainsa tüdrukuna oli loomulikult Karu ja poisid kõigis teistes rollides. Ettevõtmise eestvedajaks on kooli uus vene keele õpetaja, kes on tuntust kogunud teistmoodi keeleõppemetoodikaga (saades osade vanemate pahameele osaliseks) ja võitnud õpilaste usalduse ja poolehoiu. On see nüüd tõesti waldorf, nagu räägitakse (aga vahel nimetavad inimesed ekslikult kõike ebatradsioonilist waldorfiks) või miski muu, aga õppimine käib nii, et lapsed kirjutavad-loevad ja õpivad pähe pikki tekste, aga nende tähendust ei tea. Eks seda mingil määral tunnis ka seletatakse, aga traditsioonilist sõnade õppimist ja lugemist ja vihikute täitmist ei toimu. Igatahes on sellise töö tulemusena kevadeks valminud näidend ja kõigil osatäitjatel oma tekstid peas, näidendi kostüümid ja grimm vägevad, lavakujundus muljetavaldav ja muusikaline taust läbi mõeldud. Etendus oli väga hoogne ja osatäitjad üllatasid väga. Koju tuldi preemiaga vene kultuuri tutvustamise eest:)

4.klass mängis (koos 1.ja 3.klassiga) oma hiiukeelset jõulunäidendit. Lühike ja südamlik, nii läbimõedud ja hästi räägitud lugu. Sisu lühidalt - 15-lapselise pere isa on merel hukkunud ja ema lastega üksi jäänud, toit on vilets ja pühad tulekul, jõuluõhtul tulevad rikka pere permees ja perenaine jõulutoitu tooma. Margareeta mängis kandlel taustamuusikat ja laulis. Premeeriti muusikalise kujunduse eest :)

 
(Kolmas näidend oli 3.klassi omalooming - nukunäidend "Kana plaan". See on lugu kanast, kes tahtis sügisel lõunasse lennata, aga lõpuks pidi tõdema, et kodus on ikka kõige parem. Kahjuks ei taibanud ma sellest näidendist pilti teha, selleks oleks pidanud õigel hetkel kinosaalitoolide vahelt ette trügima.)