Ujumisest ja kirjutamisest ja lugemisest

Ujumises on selline seis, et kõik 19 lasteaialast ujuvad nüüd kätistega kenasti, ei pilli vette minnes ja saavad hakkama. Harjutused lähevad keerulisemaks ja ka need, kes algul kõige kõvemini kisasid, naudivad rõõmsalt vett, ainult 2-3 lapsukest, nende hulgas meie Kata, on aravõitu ja keerulisemate asjade puhul ajavad - "ma ei saa, ei taha, ei oska, tahan maa peale" joru. Siinkohal olen mina juba arengut takistav tegur, ilma minuta on protesti poole vähem. Natuke oleneb see julgemine ja saamine ka treenerist, sest põhitreener diferentseerib ülesandeid, asendaja mõõdab kõigile sama puuga (no ta ju kohtub lastega harva, ma mõistan) ja siis on hädisemad hädas. Kui varem tuldi raja lõpus veest välja, et kõndida madalamasse otsa ja uuesti vette ronida uut ülesannet täitma, siis nüüd ronitakse või sukeldutakse kõrvalrajale ja ujutakse tagasi. Kiiremad jõuavad 2 ringi ujuda, sel ajal kui algajamad teevad ühe tiiru. Ja pööratakse järjest enam tähelepanu tehnikale, kuidas jalgu-käsi liigutada. Uue arenguna on tunni lõpus võimalik senise väikses basseinis hullamise kõrval ka suure basseini vabal rajal parvede jm põnevate vahenditega mängida ja seda kasutab järjest enam lapsi, ka mitte kõige julgemad. Ja see on tore! Dora, kui mitu kolmandat aastat trennis käija on sageli harjutuste ettenäitaja ülesannetes ja ujub nagu hüljes (eriti võrreldes minuga:P).

Kirjatähed on ikka üks häda ja viletsus! Kui Dora klassijuhataja eile tunnistuse üle andis, küsisin, kas teised on ka kirjutamisega hädas. Õpetaja ütles, et vaid paar last pole hädas, et see on üks käeliselt erakordselt nõrk klass. Mina olen eluaeg teadnud, et kirjutab ikka pea, mitte käsi... aga oli lohutav kuulda, et teisedki muidu nutikad lapsed ei suuda väikselt kirjutada. Dora nende hulgas. Ta kurtis ka, et tempo on ainekavas nii kiire nende väiketähtedega, harjutamiseks pole tunde ette nähtudki ja osa asju jääb seega kodus teha. Aga jah, kas esimeses klassis peaks kodutöid olema üldse? Samuti arvas õpetaja, et tema jätab osa tähti järgmisesse aastasse. Jagasime oma tähelepanekuid ses osas, et korralikult kirjutada saab ainult pika ja terava pliiatsiga, aga lapsed ei taha seda üldse uskuda :).
Meie vôtame nüüd rahulikult oma mannakandiku välja ja hakkame kirjatähti tegema.

Lugemisega on see-eest tunduvalt ladusam. Mitu raamatut on läbi loetud, nii isevalitud kui ka need, mida klass koolis lugema pidi. Selgus, et Dora loeb edukalt ka vaikselt omaette. Nüüd tuleks leida mõni ülitore raamat, mis lugemihuvi suurendaks ja lugejat rõõmustaks. Kui kellegi on ses osas soovitusi, siis palun jagada ideid.

Vahepeal valminud

Jõudumööda nikerdan õppimisteemadega seotud materjale. Arvutamise puu:

 Puulehtede ja viljade kaardid, sobitamiseks päris lehtedega ja sõnakaartidega:

Vanasõnade kaardid (kõik ei mahtnudki pildile):

Kui meil tähelood läbi said

Nagu varem kirjutanud olen, kirjutasime tänavu Doraga tähed läbi. Üks väike ülevaade piltides siinkohal, aga tuleb tunnistada, sekka on kogemata sattunud ka mõni Kata kirjutis :)

 

 

Leidsin ka pilte sellest,  kuidas ladusime lastega tähestikku laua peale. Ikka selle märgiks, et kõigiga on tutvus tehtud - nägupidi tuttavad ja sisupoolest äratuntavad. Katal oli küll tähestkust oma versioon, aga protsessi käigus sai ta selgeks oma teise (rohkemkasutatava) eesnime iseseisva kirjutamise.

Ettelugemine ja iselugemine

Loeme lastega praegu hästi kevadesse sobivat aiaraamatut -  "Riks ja Säde, aiasõbrad". Joonistasime ka putukaid ükspäev.

Dora loeb ise "Kui ma oleksin suur". See on mul oma lapsepõles meeles hästi laheda raamatuna ja olen samal arvamusel ka nüüd. (Mõnede lapsepõlve lemmikute peale kergitan ka kulmu või muigan nüüd.). Sõnad raamatus pole sugugi lihtsad, vastupidi. Aga humoorikas sisu ja palju toredaid, teksti toetavaid pilte kutsuvad lugema ka algaja. See, et tekst on erinevates kirjastiilides, on algajale lugejala samal ajal väljakutse ja tore vaheldus.

Koduõpime kah

Tomatitaimed on 15cm pikad, sibulad söödud ja oad mulda istutatud (Kata uba on ka juba 15cm pikkune). Kasvuhoonesse on külvatud redised, salat ja rukola, sibul ja till. Maasikataimede olemasolu on tuvastatud ja herne-ning porgandiseemned varutud. Kanade, lammaste, kitsede, partide, vuttide ja küülikute elu ja olu on  päevasündmuste keskmes peale kevadiste aiatööde. Vahelduva eduga rehitseme koduõue, istutame lilli ja samal ajal tekitame lammutustööde käigus prahti juurde. 

Kevadest hoolimata pingutame veel tähti kirjutada, tahaks ikka alustatu lõpule viia. Teise poolaasta "Aasta ringmängu" vihikut ei suutnudki alustada, see jääb siis Katale paari aasta pärast täitmiseks. Süsteemsem lähenemine matemaatikale lükkub meil ka muudkui sujuvalt ...tulevikku. Aga uute tähtede ja numbriplaatidega oleme küll tegelenud.

Ja vahel tahab Dora väga lasteaeda, Kata enamasti ei taha, aga vahel pooleks päevaks läheb. Seal on viimase kuu jooksul olnud näiteks loomade karneval. Ja laulupäev. Ja koolieelikutel on käsil näidendi proovid. Aga viimasel ajal on kordumakippuv silmapõletik protsessidesse oma panuse andnud ja lapsed on olnud peamiselt ikka kodused.

Lugesime, kirjutasime, koristasime

"Kuldtäht Erikule" lugesime läbi. Lisaks kogust toodud peotäie väikelasteraamatuid, üsna sisukad ja toredad kõik, sealhulgas näiteks "Lumehelbe töö" ja "Väike panda otsib sõpra".
Alustasime "Animalia biblica" lugemist. Isa loeb lastele unejutuks Krõlovi valme.

Dora ise luges ka mõned raamatud. Ja mängis lugemismänge. Kata tahab teada, mis tähega sõnad algavad. Plaanin talle lähiajal ka selleteemalise mängu meisterdada.

Oleme ka kirjutanud tähti edasi. Suurtele lehtedele ja mannataldrikule. Nooremad tüdrukud said oma tuppa kahepeale sahtlitega kahekohalise kirjutuslaua. Sorteerisime ära kõik mänguasjad ja tõstsime toas mööblit veidi ringi. Vahepeal meie toas olnud ja elutuppa kolinud kirjutuslaud liikus jälle suuremate tüdrukute tuppa. Sellega seoses kraamisin sahtlid oma asjadest tühjaks ning need otsivad nüüd uut panipaika. Täitsa huvitav on see, kuidas erineva kujuga kapid ja lauad mahutavad erineval hulgal asju, seejuures kipub olema nii, et suur mööblitükk mahutab vähem, kui pisike.

Jätkuv plaanivabadus

Ei saanud sest kavalast teisipäevade plaanist asja midagi, et Dora lasteaiast viiulisse ja tagasi lasteaeda liiguks. Lasteaiale see tagasiviimine uneajal ei sobi ja seetõttu läks asi meil transpordiga hoopis keerulisemaks, mitte lihtsamaks. Ka reedesed pillitunnid ise on viimastel nädalaltel üsna liikuvad olnud, seega on kõik muutlik.

Katal läks lasteaia-isu üle, ta nimel eelmisel nädal lõikas seal omale joonistuspaberiga näppu ja hakkas väga kurvastama. Ta olevat kasvatajat palunud, et see ta koju viiks, teatanud kus ta elab ja puha. Meile rääkis, et tal tulid lõunaune ajal kurvastused peale. Ta on meil eriti õrnuke kõiksugu kriimude ja haavade osas ja uurib põhjalikult, ega tal nüüd käsi otsast ära ei tule. Hetkel on ta aga nohus ja ei kipu üldse kuskile. Ta on hakanud huvi tundma, mis tähega mingi sõna algab. Tehnikaajastu lapsena vaatas tähestikku, kus oli kujutaud ümbrik ja Ü ning oli veendunud, et tegemist on sõnumi ja S-ga :) Sobivalt sai ta samal ajal sõbrannalt ümbrikus päris kirja, nimetas seda ikka sõnumiks, aga loodetavasti jääb ümbriku sõna ikka meelde, kui vastust "kirjutama" hakkab. Alloleval pildil läheneb ta väga loovalt kirjaharjutusele, kus tuleks idee poolest ringid ja kolmnurgad lihtsalt üle joonistada.

Dora aga tahab endiselt lasteaeda, sest käiakse ju ujulas ja muusikatunnis, eks tal on ju ka vanust ja iseseisvust rohkem. Eelmisel nädalal oli lisaks tavapärasele ujumisele veel koolieelikute veespordipidu, mis talle väga meeldis.
Kodus oleme pisitasa ikka lugemisega tegelenud. Mind on natuke nõutuks teinud see, et ta raamatute ise lugemise vastu huvi pole tundnud, aga eelmisel nädalal arutles valjusti, et lugemine polegi nii  raske,  aga pikad lood on ikkagi väsitavad ja raamatuid ei jaksa lugeda veel. Meisterdasin talle siis mõned lugemismängud, ei ole vaja ju ilmtingimata lugemist raamatust harjutada, kui see nii vastumeelne on. Esimest ja kõige lihtsamat mängu ta juba proovis ja see meeldis.

Mõne päeva pärast palus ta aga, et ehk ma saaksin tuua raamatukogust talle selliseid raamatuid, mida ta lugeda jaksaks, soovitavalt loomadest. Püüdsin anda endast parima. Olin ennegi vaadanud kirjastuse "Päike ja pilv" sarja "Loen ise" ja ka laenutanud aasta tagasi koju "Auto ja põder", aga see osutus tookord ebahuvitavaks ja seega ka keeruliseks, ehkki on 1.sammu raamat.  Sama lugu oli "Jänes keedab suppi" raamatuga, 3.sammu raamat, tegelikult võimetekohane, aga ei huvitanud. Nüüd aga hakkas mulle raamatukogus kohe silma "Linda nööp" ja see oli õige valik! Raskusastmelt 4.samm, ehk kirjatähtedes ja pikemate sõnade ning keerulisemate lausetega. Dorale meeldis väga ja luges raamatu mitu korda läbi ning õhkas, et tahaks endale ka seda raamatut. Mina seepeale muidugi kohe kammisin kirjastuse e-poe läbi ja leidsin veel paar toredat 4.sammu raamatut, mida ostukorvi tõsta :).