Sel sügisel oleme tegelenud tähtedega, lugemise ja kirjutamisega. Tähed ise on küll selged ammu ja sõnade kokku veeriminegi käpas. Aga ludinal lugemist ei loe veel. Siiski iga päevaga paremini, harjutamine teeb meistriks :) Kirjatarkust on ka vaja juurde omandada, käsi kindlamaks ja sõnade vahele vahed, tugevad ja nõrgad häälikud, pikad ja lühikesed paika.
Kasutuses on meil õppimiseks sellised raamatud:
Aastaringmäng - mõnusa kujunduse ja toredate lugudega, päris laste elust. Autoritest paar on ka tuttavad natike - kellega päriselt ja kellega blogi lugemise kaudu tuttavaks saanud. Samas raamatus on nii tähtede kui numbrite õppimine, joonistamine-värvimine, nuputamine ja muud ülesanded koos. Esimene osa raamatust on mõeldud jõuludeni ja teine osa uuest aastase kevadeni. Komplekti ostsin aasta eest Haapsalust sooduspakkumise ajal ja olen väga rahul! Lapsele meeldib ka väga.
Pilvi Kula "Aabits" - kuna selle raamatu järgi edenes Reetal lugema õppimine juba neljapooleselt ja iseseisvalt, siis otsustasin end tõestanud asja uuesti kasutusele võtta. Doralgi edeneb lugemine nüüd teisiti, kui süsteemselt teha ja kergemalt raskemale liikuda. Esialgne protest selle vastu, et üldse lugemist harjutada, on praeguseks märkamatult kadunud.
Ettelugemine st kuulamine meeldib Dorale küll väga. Lugesin hiljuti ette "Pulksoni" raamatu. Hommikuti kuulatakse huviga Vikerraadio lastesaadet ja järjejuttu, kui raadio mängima juhtub. Õhtuti loeb issi kõigile ette Piiblit ja lastele unejutuks "Viieteistkümne aastast kaptenit". Raamatukogus käimine on lemmik, nagu teistelgi lastel.
Varsti plaanin mängu võtta ka kapis ootavad "Tähenärija tähekaardid". Neil olevad Kristiina Ehini salmid on vaimukad ja jäävad meelde. Olen vaadanud ka HÖP tegevuskaarte, tulevikuks. Mulle meeldib, et neid saab mitme lapsega kasutada, nagu ka tähekaarte. Aga ilmselt ka tegevusvihik oleks tore edaspidiseks, kui suured tähed on läbi kirjutatud ja midagi veel tahaks teha.
Kirjutamisega tegeleme ju paralleelselt ka. Nimelt teeme a3 paberile tähti umbes nii, nagu waldofrkoolis tehakse. Kunagi sai Ristele kirjutatud ka tähtede õppimise protsessis üks järjejutt ja luuletused. Õppimise käigus sündinud "teose" pani sõbranna Meeli väljatrükitult kaante vahele ja kinkis meile :) Doraga loeme seda raamatut ka tähtede kirjutamise juurde.
"Aastaringmängus" oli mihklipäeva paiku inglite meisterdamise teema. Vaheajal me meisterdasimegi neid kogu lastekambaga. Vaevanägemist muidugi oli, aga valmis nad siiski said ja lapsed on rahul:
Kunsti teeme muidu peamiselt spontaanselt, kui mõni hea idee silma hakkab või tore materjal kätte juhtub. Näiteks nagu see jääle maalimine eelmises sissekandes, või siis mõned hiljutised projektid vahtralehtega:
Iga päev ei jaksa ja viiulipäevadel ei jõua. Seega suuri plaane ei tee. Matemaatikani jõuame ehk ka, uuel aastal. Ja kevadel - uurime vast tärkavat loodust.
Kui nii kauneid A-sid, E-sid ja O-sid kirjutab koolieelik, siis ma olen küll kadedusest leheroheline. Lillebrori tähed meenutavad endiselt parimal juhul Iiahi kolme roigast, mis hea fantaasia puhul pidid A kokku tegema. See sõnavahede küsimus on vist küll kõigil väikestel lastel üks keeruline asi.
VastaKustutaAastaringmängu-raamatut olen minagi uurinud, aga vist kalliks põlanud. Meil on läbi kolme lapse hästi toiminud "Esimese kooliraamatu" töövihikud.
Jõudu koduõpetamisel!
Esimese kooliraamatu sari on ka väga sümpaatne! Mis niiviisi kirjutamisse puutub, siis võib olla on see lihtsalt plikade värk? Numbreid kirjutab ta igatahes endiselt peegelpildis. Aga see on vast lihtsam variant, kui meie eelmisel koolieelikul oli - ta kirjutas sõnu nimelt jupp aega paremalt vasakule ja peegelpildis ja oskas seda ka ise lugeda:)
VastaKustuta