Sel sügisel tajusin eriti teravalt seda, kuidas koolimaailm on hoopis teine maailm, kui kodune. Ta justkui astus sisse ukses ruumi, kus valitseb hoopis teine reaalsus...
Dorale koolis meeldib. Ta on üles näidanud hämmastavat kohuse-ja vastutustunnet ja iseseisvust. Ta paneb alati õhtul kõik vajalikud asjad valmis, kontrollib mitu korda, kas on õpitud ja vajalik kaasas ning tahab olla väga tubli. Liigub kooli ja koju õdedest sõltumatult, on ka üksinda kodus meeleldi ja saab toitumisega ning asjadega kenasti hakkama. Helistab ja küsib, kui vaja.
Uus asi tema jaoks on hinnete saamine. Juba jõudis kurvastada esimese "nelja" pärast. Võrdleb end teiste klassikaaslastega ja tahab olla sama tubli kui sõbrannad. Õpetaja rääkis, et Dora ongi väga tubli ja tema arvamused ja osalemine rikastavad kogu klassi. Õpetajaga vestluses tuli ka välja, et selline ülemuretsemine ja pingutamine, enda teistega võrdlemine paistab silma ka koolis. Soovitas julgesti puhkepäevi võtta. Dora aga muretseb, et siis peab ju kodus kõik järgi õppima, heh - nagu koduõpe oleks mingi meile võõras asi :).
Ühesõnaga, kõik on väga hästi, aga mis hinnaga? Või see nii käibki?
Klassiõdedega suhtlemine ja üritused-tähtpäevad koolis on need, mis talle eriti meeldivad. Nagu ikka :) Seni on käidud võistlustel ja osaletud teadlaste ööl, neljapäeviti on tantsuvahetunnid ja trennides meeldib ka.
Õppimise kohta küsis Dora täna, mõtiskledes selle üle, et koju jääb ikka õppida - kas ma kodus õppisime korraga rohkem? Et kuidas me jõudsime nii, et ei olnud nö kodutöid. Arutlesime siis, et eesti keelt ja matemaatikat tegime iga päev ja korraga rohkem, kui koolis tehakse. (Koolis on matemaatikat vaid 3 tundi nädalas). Loodusõpetusega tegelesime nii kaua, kuni teema sai ammendatud. Mitte 1 kord (!) nädalas, nagu see koolis käib. Dora nentis ka, et muusikat ei teinud me (töövihikusse) peaaegu mitte kunagi ja nüüd ei oska ta õigesti harjutusi lahendada, näiteks kui tuleb rütmid taktimõõdujärgi taktidesse paigutada. Jutu käigus selgus, et tegelikult oskab küll, lihtsalt samasuguseid harjutusi temaga teinud me pole.
Ka üks suurematest lastest mainis, et mõtleb taas koduõppele jääda. Sest koolis on väga igav.
Sellised muljed esimesest koolikuust. Sügisvaheaeg juba paistab, vähem kui kolme nädala pärast!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar