Lastel on eesti keele õppimiseks Koolibri materjalid, ühel 2. klassi ja teisel 4.klassi õpikud-töövihikud. Eelmisel nädalal juhtus selline lugu, et õpikutes kirjutatud ja meie argielu läks väga toredasti kokku.
Teisipäeva käisime me Pirital, kolasime kloostri taga metsas, jõe ääres ja sadama juures. Mõne päeva pärast oli Dora töövihikus harjutus, kus tuli vaadata Tallinna kaarti ja lugeda teksti, parandada vigu tekstis ja täiendada joonist tänavanimedega. Lugu rääkis sellest, kuidas Tallinnas Piritalt Raekoja platsile pääseb. Ja meie olime just seal värskelt käinud :) ! Seega oli lihtne aru saada, millest jutt täpselt käib ja see ei jäänud ainult raamatust loetud teooriaks. Vanalinna tänavatega oli juba veel lihtsam, sest seal käime me mitu korda nädalas. "Viru tänav on see, kust me väravate kaudu vanalinna siseneme, tänava lõpus mängib see mees alati mingit pilli, teate küll. Vanaturu kael on see koht, kus üks mees meile alati pitsat maitsta pakub, raekoja plats on see, kust me üle läheme...".
Reedel innustasin Katat lugema õpikust juttu "Argentiina kool", katkendit Pipi raamatust. Harjutame lugemist praegu nii, et mõõdame stopperiga aega, et tähelepanu harjutada, end kokku võtma suunata ja lugemist kiiremaks treenida. Seekord olid meil järgmiseks päevaks teatripiletid Estoniasse, Pipi etendusele. Juhtisin sellele tähelepanu, et mõtle kui tore et saame seda just nüüd lugeda, kui ise teatrisse Pipi etendust vaatama läheme. Järgmisel päeval oli Kata loetud tekst ka näidendis sees! Minul nii hea meel. Küsisin hiljem Katalt, kas ta märkas, et õpikus olev jutt oli näidendis sõna-sõnalt sees. Katal oli oma arvamus: "Ei, jutus oli väike poiss see, kes Pipilt küsis, millega lapsed koolis tegelevad ja väikene tüdruk uuris, mida õpetaja siis teeb. Aga näidendis oli kogu aeg üks ja sama suur tüdruk!".
Tasus harjutada küll :).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar