Arenguvestlused

Igakevadised arenguvestlused koolis on selleks korraks läbi.
Meil siin käib asi nii, et koju saadetakse küsimustega leht, mis tuleb lapsevanematel täita, veidi teistsuguste küsimustega lehe täidab laps ja kolmanda versiooni klassijuhataja. Siis saadakse kõik koos kokku ja räägitakse, mis hingel ja mis plaanis.

Mõlema lapsega on kõik kenasti ja koolis edasijõudmine väga hea. Reeta kurdab natuke igavust, sest saab tunnitöö teistest rutem valmis. Aga õpetaja teab ja arvestab seda ning on varustunud hulga lisaülesannetega. Reeta peab enda suurimaks saavutuseks sel õppeaastal isikliku rekordi tegemist kaugushüppes. Kui õpetaja uuris, kas on midagi, mida ta enne ei teadnud aga nüüd neljandas klassi õppis, vastas Reeta, et tal polnud varem aimugu koondlause olemasolust. Eks viies toob uusi õppeaineid ja suurema koormuse.

Riste klassijuhataja oli veelgi enam paberitööga tegelenud ning koostas küsitlused kõigi aineõpetajate jaoks. Neis hinnati õpilase võimekust, akadeemilist taset, tööpanust, omandamistempot, tahet ja distsipliini, huvitatust, suhtumist kaasõpilastesse ja integreeritust klassi skaalal 2-6 punkti. Taoline süsteem olevat kasutusel vanalinna Hariduskolleegiumis ja hindamised toimuvad seal 2 korda aastas. Klassijuhataja joonistas arvutis kõiki hinnanguid arvesse võttes tulpdiagrammi, kus kajastuvad kõigi õpetajate hinnangud. Tulbad ses diagrammis on Ristel üsna ühtlased ja kõrged, moodustunud sakid tulevad punktide kõikumisest 5 ja 6 vahel. Praegu annab klassis tugevasti tooni teismeea iseärasusest tulenevad käitumisprobleemid, aga Riste pidi oma klassivendade eest väljas olema igal võimalikult juhul. Eks tallegi on hetkel seltsielu olulisem kui akadeemilised saavutused. Pingutama heade tulemuste saavutamiseks ei pea praktiliselt üldse ja eks see on väike ohumärk. Sel aastal on ka 3 riiklikku tasemetööd. Ja räägitakse, et 7.klass on hüppeliselt keerulisem, kui kuues.