Viiruseohu tõttu kehtestatud kriisiolukorras nimetati koduõppeks ka koolide distantsõpet. Ometi on need täiesti erinevad asjad. Toon näiteid isiklikust kogemusest õpilasena, õpetajana ja lapsevanemana.
Kui oleksin olnud oma eriala "koduõppel", oleksin tegelenud enda koostatud õppekava iseseisvaks ellu viimisega, omas tempos ja omade meetoditega. Kooliõpilasena aga olin ootel, milliseid ülesanded õpetajad annavad ja millistes ainetes on tund üle interneti reaalajas. Ehk siis ei juhtinud seda õppimisprotsessi mina ja selle õnnestumise juures polnud täit vastutust ka minul vaid nii kooli kui minu koostööl.
Tegelikult olid distantsõppes kasutatavad meetodid päris mitmekesised ja väärivad kasutamist ka edaspidi ilma eriolukorrata. Tavapäraste kontakttundide asemel ja lisaks üle videosilla toimunud loengutele ja pillitundidele kuulasime muusikat, lindistasime iseenda mängu, mängisime peale teiste lindistatud lugudele, vaatasime videosid, analüüsisime teiste esitusi ja arutlesime nende üle. Kõik sellised ülesanded võiksid vabalt olla kasutuses ka ilma distantsõppeta ja võivad olla kasutusel mõistagi ka koduõppes.
Lõputöö kirjutamisel olin ma täiesti vaba oma protsessi planeerima, see sarnanes ehk enim koduõppele. Mina seadsin eesmärgid, valisin meetodid ja viisin need ka ellu. Muidugi oli mul hea juhendaja, kellega sain igal hetkel konsulteerida ja kellele oma töö tulemusi näitasin, kelle kommentaaridega arvestasin ning kelle näpunäidete järgi uusi eesmärke seadsin. Lõputöö sai edukalt kaitstud ning tulemusega jäin rahule.
Samal ajal teostasin ka pilliõppe juhendaja praktikat, ehk olin õpetaja rollis. Selles protsessis pidin võtma juhtiva rolli ja kaasama õpilasi võimalikult aktiivselt. Uskuge, üle interneti pole see sugugi nii lihtne :). Lõpuks oli kõigil osapooltel juba väga küllalt ja meie õppeaasta lõpetasid virtuaalkontsert ühe õpilasega ja pärast eriolukorra lõppu teise õpilasega võimalikuks saanud kontakttund.
Lapsevanemana sain koduõppel olevaid lapsi juhendada aga nii nagu alati, meie jaoks ei muutunud selles vallas midagi. Pilliõppes sain aga olla veidi ka distantsõppes toetav lapsevanem, laste pilliõppe käis samuti edasi arvuti vahendusel. Rolle kui palju!
Kokkuvõttes oli meil üks vägev õppeaasta! Kolimine saarelt pealinna ja pealinnast tagasi lisasid sellesse veel omakorda värve. Tagant järele imestan isegi, kuidas me nii julged olime ja selle ära tegime! Ja nüüdseks, kolm kuud juba jälle kodus viibinuna tundub kogu see seiklus justkui kellegi teisega juhtunud lugu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar