Emotsioonid keevad üle

Sellistel päevadel, nagu täna, kui lapsed puhkevate kirsipuude otsa ihkavad ja ööbikud hullukesed laksutavad ööpäev läbi, pean mina neid lapsi sirkliga taga ajama! Ülekantud tähenduses muidugi, sest sirkel ootab köögiaknal ja mina ei suuda jooksmises lastega võistelda.
Jaa. Käes on aruandmise päevad. Natuke tuleb veel iga õppeainetainet vormistada üleandmiseks ja hindamiseks. Ja ehkki ma üritasin sel korral alustada eriti varakult, juba kuu aja eest, jääb olude sunnil ikka kõik kahte viimasesse nädalasse.

See näeb hetkel välja nii, et eile viis Riste ajaloo ning inimeseõpetuse varem valmis tööd kooli (oleks võinud nädala jagu varemgi viia, aga see selleks), tegi inglise keele kontrolltöödest ühe ära (oleks võinud varemgi teha, aga asi polegi selles) ja käis viiuliproovis. Täna osaleb kergejõustikuvõistlusel kehalise jaoks, homme ootab koolis loodusõpetus, arvutiõpetus, inimeseõpetus, eesti keel, neljapäeval aga arenguvestlus ja nii edasi. Ja nii edasi.
Margareetaga on lihtsam, sest õppeaineid on vähem. Eesti keele tasemetöö sai möödunud nädalal tehtud viie peale, matemaatika oma ootab homme ees. Inglise keelt vastab neljapäeval, kunsti, muusika ja looduse-ja inimeseõpetuse jätame järgmisesse nädalasse.

Sellistel aegadel tahaks ma, et koduõppurid saaks vastata siis, kui teistel kool läbi on. Ilmselt tuttav mõte teistelegi koduõppuritele. Olgu või ametlikult suvetööle suunatud. Lihtsalt see kooliaasta lõppu kuhjuv ürituste ja vastamiste virr-varr tekitab soovi karusellilt maha astuda ja oodata, kuni hoog seisma jääb ning siis rahulikus tempos asju edasi korraldada.

Nii. Peale seda

emotsioonide avaldamist tuleb aga tagasi karusellile hüpata! Lapsed tuppa, Jüts kus aabits?

Ööbikud mõtelge ise juurde!