Ma tean, et enda pidevalt enda võrdlemine teistega pole mingi edasiviiv jõud. Sest lapsevanemaks olemine ega koduõpe pole ju sport. Pigem kindel viis end kehvasti tundma hakata. Keegi kuskil kirjutas väga ilusti, et emaks olemine pole võistlus, et kellel on kõige rohkem korras kodu, kõige stiilsemalt riietatud lapsed, kõige tervislikum kodune menüü ja kõige tulutoovam kodune äri, vaid see on suhe ja teekond oma lastega.
Aga kui tekib mingi praktiline probleem, hakkad lahendusi otsima ja teiste otsa vaatama. Kuidas nad seda teevad? Meil on sel sügisel läinud asi väga käest ära seoses liiga palju kodunt väljaspool viibimisega. Arvasin küll, et 2 korda nädalas lastehoiu ruumides viibides lihtsalt jätkame koduõppega, nagu varemgi. Tegelikkus oli midagi muud. Kogu senine struktuur lagunes koost ja kodu ise jäi hoopis ripakile. Paras aeg on aasta lõpus uusi sihte seada ja teekonda korrigeerida.
Lugedes väljamaa koduõppeperede blogisid hakkavad mulle silma läbivad jooned. Näiteks see, et emad koduõppeperedes ärkavad väga vara, tavaliselt 5 või 6 paiku, igal juhul enne ülejäänud peret. Ja see on nende isiklik aeg, mis veedetakse sageli lugedes-palvetades-mõtiskledes ja dušši all käies. Ja lapsi on seal peredes hoopis rohkem kui meil, seega peab olema teostatav taktika ka pisema pere puhul.
Enamasti on kindel päevaplaan paigas ja mida suurem pere seda vähem paindlikust. Täiesti arusaadav ja mõistlik. Ka meil on see varem töötanud, kui pidevalt kenasti kodus püsisime. Aga kui päevaplaan hakkab koosnema liiga paljudest tegevustes väljaspool kodu, ei tule sellest head nahka.
Üldjuhul on kõigil pereliikmetel kohustused ka majapidamises, seetähendab, et lapsed teevad kodus päris palju koristustöid, süüa jne. Meil on vahepeal hästi toiminud süsteem ümberkombineerunud "ainult ema ja kodumasinate mitte eriti viljakaks koostööks". Samas elementaarne kord ja puhtus on minu jaoks (kodu)õppimise eelduseks! Seda eeldust on raske saavutada. Mulle meeldib öelda, et hea koduõppepäev on see, kui ma varavalges nõudepesumasina ja pesumasina käivitada jõuan:) Aga enamasti ma ei jõua ja seepärast ma seda kadunud korda nii väga taga igatsen, aga selle leidmiseks midagi teha ei jaksagi. Ja nii see motivatsioon kukub...
Mida siis uuteks eesmärkideks seada?
1. Ärka varem!
2. Tekitada toimiv päevaplaan (oma koht nii õppimisel, majapidamistöödel kui puhkusel).
3. Majapidamistööd tuleb pereliikmete vahel jälle ära jagada.
Arvestades, et täna on ülejäänud elu esimene päev, ei peagi aastanumbri vahetumist ootama jääma, tuleb taas vaid voodist välja ronida ja tegutsema hakata. Nii lihtne see ongi ?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar