Õppeaasta pikim veerand hakkab läbi saama ja lapsed on täna koolis vastamas. Kokkuvõttes - see pikk veerand jäi lühikeseks ikka, ei jõudnud läbida kõike, mis plaanis oli. Olukorra tegi pisut lihtsamaks ses, et mõnedes ainetes ei panda sel veerandil hinnet välja, nii saime keskenduda hinnatavatele ainetele. Riste tegi osades ainetes kontrolltöösid jooksvalt, nii ei jäänud kõik veerandi lõppu. Reeta käis kahel päeval koolis ja saab sellega kõikides ainetes vajalikud hinded kätte.
Meil on nii, et osades ainetes teeme tööd järjest programmi järgi, osades võtame vabamalt ehk vabaõpime - kui huvi on (enamasti just ongi!). Kui elu ette toob, siis ei lase võimalust mööda, aga programmis näpuga järge ei aja . Sellisteks aineteks on muusika, kehaline kasvatus, kunsti-ja tööõpetus, käsitöö. Loomingulisemalt läheneme ka inimeseõpetusele ja arvutiõpetusele, rääkides teemadest siis kui need päevakorras on ja läbi elusündmuste. Ainult õpiku järgimine oleks siinkohal väga kunstlik ja elukauge.
Matemaatika, eesti keel ja kirjanduse, loodusõpetuse, ajaloo ja inglise keele õpet teeme üpris süsteemselt õpikute järgi. Aga asi saaks olla kahtlemata veel paremini lahendatud, kui timmiks ajakasutust;).
Tore oli see, et saime alustada ühe juba ammu päevakorras olnud idee ellu viimist, seoses 5.kl kirjanduses käsitletavate teemadega. Selleks oli koduloo ja sugupuu uurimine, koduse arhiivi korrastamine. Hea üllatus oli leida need teemad teise poolaasta kirjanduse õpikust. Nüüd on pildid ja materjalid kappidest välja kougitud ning maja segi pööratud :) Loodan, et saab tasapisi süsteemid paremaks, fotodele allkirjad ja säilitamist väärivad paberid korda.
5.klassi loodusõpetuses õpiti viimati maakondi, Eesti kaarti, maakonnakeskusi ja eri tüüpi asulaid. Siinjuures kulus marjaks ära üks hea praktiline õppematerjal - kiletatud maakaart! Esmapilgul lihtne teema ei osutunudki nii väga lihtsaks, kaardi tundmist tuleb veel harjutada. Veel toredam oleks reisile minna ja lasta neil kaarti lugeda:) Üldselt muutusid suhted loodusõpetusega meie viiendikul sõbralikumaks, kui möödunud poolaastal.( Uus õpik ja uued nõudmised ehmatasid algul ära ja tekitasid vastumeelsuse)
Eestimaa teemaga sujuvalt jätkame järgmisena 3.klassi loodus-ja inimeseõpetuses. Nende õpik on hoolimata ilusatest piltidest minu hinnangul jama ning ei vasta ka õppekavale. Teemad on ise juba keerulised ja nende käsitlemine samamoodi! Loed ja loed, aru ei saa mida öelda tahetakse, püüa seda lapsele selgitada siis. Jõud, energia, elekter, magnetid, vooluring - idee poolest huvitav ja katsed toredad teha, aga keeruline. Veel paar aastat tagasi ei olnud neid teemasid 3.klassis.
Huvitav on veel, et 3. ja 5.klassil on mitmeid kokkupuutekohti programmis, näiteks matemaatikas. Jaanuaris olid neil üsna samad teemad korraga käsil, 5.klassil veidi üksikasjalikumalt kui kolmandal, aga mõlemad joonistasid sirgeid jne.
Ajalugu meeldib Ristele väga ja minu meelest on põnevalt tehtud õpik ja töövihik kasutuses. Iga teemat käsitletakse ka läbi kellegi inimese eluloo ja tema ideede mõju ajaloole. Mõne isiku puhul paneb imestma, miks just tema on valitud ja mône koha peal tuleb tõdeda, ainuvõimalikuna esitatud ideoloogia pole tingimata positiivne. Aga ajaloo tundmise kaudu saabki õppida!
Inglise keelega oleks (taaskord) paremini ja põhjalikumalt tegeleda, aga selleski aines oli kaks rõõmustavat asja. Lapsed lugesid-tõlkisid kumbki inglise keeseid lasteraamatuid, seeläbi paranes hääldus ja arusaamine ning said ka suhelda oma inglisekeelsete sõpradega. Kui nüüd veel praktikat rohkem oleks, hakkaks täitsa juba minema asi.
Siinkohal toon ära tabeli, mille saadan umbes 7-10 päeva enne vastamisperioodi kooli.
3. õppeveerandi tegevusplaan / kokkuvõte tehtust 2014/2015 õ.-a
Meil on nii, et osades ainetes teeme tööd järjest programmi järgi, osades võtame vabamalt ehk vabaõpime - kui huvi on (enamasti just ongi!). Kui elu ette toob, siis ei lase võimalust mööda, aga programmis näpuga järge ei aja . Sellisteks aineteks on muusika, kehaline kasvatus, kunsti-ja tööõpetus, käsitöö. Loomingulisemalt läheneme ka inimeseõpetusele ja arvutiõpetusele, rääkides teemadest siis kui need päevakorras on ja läbi elusündmuste. Ainult õpiku järgimine oleks siinkohal väga kunstlik ja elukauge.
Matemaatika, eesti keel ja kirjanduse, loodusõpetuse, ajaloo ja inglise keele õpet teeme üpris süsteemselt õpikute järgi. Aga asi saaks olla kahtlemata veel paremini lahendatud, kui timmiks ajakasutust;).
Tore oli see, et saime alustada ühe juba ammu päevakorras olnud idee ellu viimist, seoses 5.kl kirjanduses käsitletavate teemadega. Selleks oli koduloo ja sugupuu uurimine, koduse arhiivi korrastamine. Hea üllatus oli leida need teemad teise poolaasta kirjanduse õpikust. Nüüd on pildid ja materjalid kappidest välja kougitud ning maja segi pööratud :) Loodan, et saab tasapisi süsteemid paremaks, fotodele allkirjad ja säilitamist väärivad paberid korda.
5.klassi loodusõpetuses õpiti viimati maakondi, Eesti kaarti, maakonnakeskusi ja eri tüüpi asulaid. Siinjuures kulus marjaks ära üks hea praktiline õppematerjal - kiletatud maakaart! Esmapilgul lihtne teema ei osutunudki nii väga lihtsaks, kaardi tundmist tuleb veel harjutada. Veel toredam oleks reisile minna ja lasta neil kaarti lugeda:) Üldselt muutusid suhted loodusõpetusega meie viiendikul sõbralikumaks, kui möödunud poolaastal.( Uus õpik ja uued nõudmised ehmatasid algul ära ja tekitasid vastumeelsuse)
Eestimaa teemaga sujuvalt jätkame järgmisena 3.klassi loodus-ja inimeseõpetuses. Nende õpik on hoolimata ilusatest piltidest minu hinnangul jama ning ei vasta ka õppekavale. Teemad on ise juba keerulised ja nende käsitlemine samamoodi! Loed ja loed, aru ei saa mida öelda tahetakse, püüa seda lapsele selgitada siis. Jõud, energia, elekter, magnetid, vooluring - idee poolest huvitav ja katsed toredad teha, aga keeruline. Veel paar aastat tagasi ei olnud neid teemasid 3.klassis.
Huvitav on veel, et 3. ja 5.klassil on mitmeid kokkupuutekohti programmis, näiteks matemaatikas. Jaanuaris olid neil üsna samad teemad korraga käsil, 5.klassil veidi üksikasjalikumalt kui kolmandal, aga mõlemad joonistasid sirgeid jne.
Ajalugu meeldib Ristele väga ja minu meelest on põnevalt tehtud õpik ja töövihik kasutuses. Iga teemat käsitletakse ka läbi kellegi inimese eluloo ja tema ideede mõju ajaloole. Mõne isiku puhul paneb imestma, miks just tema on valitud ja mône koha peal tuleb tõdeda, ainuvõimalikuna esitatud ideoloogia pole tingimata positiivne. Aga ajaloo tundmise kaudu saabki õppida!
Inglise keelega oleks (taaskord) paremini ja põhjalikumalt tegeleda, aga selleski aines oli kaks rõõmustavat asja. Lapsed lugesid-tõlkisid kumbki inglise keeseid lasteraamatuid, seeläbi paranes hääldus ja arusaamine ning said ka suhelda oma inglisekeelsete sõpradega. Kui nüüd veel praktikat rohkem oleks, hakkaks täitsa juba minema asi.
Siinkohal toon ära tabeli, mille saadan umbes 7-10 päeva enne vastamisperioodi kooli.
3. õppeveerandi tegevusplaan / kokkuvõte tehtust 2014/2015 õ.-a
Margareeta
Käär
3.klass
|
Riste
Sofie Käär
5.klass
|
|
Eesti
keel
|
Õp
lk 7-76, tv lk 4-42.Teemad:
|
IV
Kirjeldamine. 14.käänet.
Õp
lk. 75-106, tv lk 3-29.
(Jätkuvalt
käsil)
|
Matemaatika
|
Õp
lk 4-31, tv lk 4-31.Teemad:
|
Õp
lk 5-77, tv lk 4-43
|
Kirjandus/
loetud
raamatud
|
Loetud
raamatud:
*
L.M. Montgomery „Roheliste viilkatuste Anne”
*
Martin Wildmark ja Helena Willis „Hotelli mõistatus”, „Kino
mõistatus”, „Safrani mõistatus”.
*Jeff
Kinney „Ühe äpardi päevikud: Rodrick on kunn.” „Ühe
äpardi päevik. Südasuvi”, „Klaustrofoobia”, „Viimane
õlekõrs”, „Inetu tõde”.
*
Astrid Lindgren „Hulkur Rasmus”
*Tiia
Selli „Kuningas Lambapea ja Piripoti kuningriik”,„Kass
Kriibik”
*Kristiina
Kass „Käru-Kaarel”, „Peeter ja mina”
*Lehte
Hainsalu „Säästutark”
*Mika
Keränen „Kuldne Lurich”, „Varastatud oranzh
jalgratas”,„Armando”.
*Ilmar
Tomusk „Volli läheb tööle”
*Kristel
Salu „Viljaküla Brita memuaarid”
*Eno
Raud „ Naksitrallid”
*Eva
Koff „Keerutädi”
Kätlin
Vainola „Suvevaheaeg koolis”
J.R.R
Tolkien „Kääbik”
|
Loetud
raamatud:
*
E. Bornhöe „Tasuja”
*
E.Kippel „Meelis”
*
J.J. Sempe ja R.Goscinny „Väike Nicolas”
*
L.M. Montgomery „Roheliste viilkatuste Anne”
*
Martin Wildmark ja Helena Willis „Hotelli mõistatus”, „Kino
mõistatus”, „Safrani mõistatus”.
*Jeff
Kinney „Ühe äpardi päevik. Rodrick on kunn.” „Ühe äpardi
päevik. Südasuvi”,„Klaustrofoobia”, „Viimane õlekõrs”,
„Inetu tõde”.
*Tiia
Selli „Kuningas Lambapea ja Piripoti kuningriik”,
*Lehte
Hainsalu „Säästutark”
*Mika
Keränen „Kuldne Lurich”, ,„Armando”.
*Ilmar
Tomusk „Volli läheb tööle”
Kristiina
Kass „Peeter ja mina”
|
Inimeseõpetus
|
|
Turvalisus.
Uimastid.
|
Inglise
keel
|
Unit
6, 7, 8.
Õp.
Lk õp lk 53-62, tv lk 23-34.
|
Unit
6,7,8,9,10
|
Muusikaõpetus
|
|
|
Kehaline
kasvatus
|
|
|
Arvutiõpetus
|
-
|
|
Loodusõpetus
|
Õp.
lk 4-24. Tv lk 4-18.
|
Õp
lk.6-45, tv lk 3-19. Teemad:
|
Kunsti-ja
tööõpetusõpetus
|
|
|
Käsitöö
|
-
|
|
Ajalugu
|
-
|
|
Õppekäigud,
projektid, jm ettevõtmised
|
|
|
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar