Lõpusirgel

Dora läks kooli vastama, see tähendab tegema aastalõpu töid matemaatikas ja eesti keeles ning vestlema loodusõpetusest. Ma muretseda üldse ei jaksa, loodan et läheb hästi.

Matemaatikaga on huvitav jätkuvalt. Kui üleminekuga liitmine tundus alguses ületamatult raske, siis sellele järgnevad keerulisemad teemad ei valmistanud talle probleeme ja täht arvu tähisena isegi ei tekitanud küsimusi, taipas lennult. Mitte, et kõik oleks sulaselge ja vigu ette ei tuleks, aga suures plaanis saab aru ja oskab ja mina näen korralikku arenguhüpet. Mis sest, et sõrmed abiks võetakse. Tööraamatu lõpus oli ülesanne, kus tuli iseend hinnata erinevate osade kaupa ja Dora pani endale kõik väga kõrged hinded.

Eesti keeles oli töövihikus päris hästi koostatud ja põhjalik kogu aasta materjali kordamine. Teksti mõistab minu arvates hästi, töötab iseseisvalt, loeb ladusalt. Leiab kenasti üles vead, kui on selline ülesanne. Ja ise teeb jätkuvalt vigu rahumeeli, unustab suured tähed, lauselõpumärgid ja kirjutab täpselt nii nagu ise tahab. Oeh. Kas nii käibki nendel, kes just iseenesest kohe õigesti ei kirjuta?

Loodusõpetuse teemad on jätkuvalt ülilihtsad ja maalapsele igapäevased. Lisaks siis hernekasvatamise projekt ja Tere, kevad! Dora lubas neist ka õpetajale rääkida, kui ära ei unusta.